IMELINE KOSMOS

Uut aastat alustasime kosmiliselt. Laste  huvist lähtuvalt tekkis arutelu kosmose teemal.  Otsustasime  võtta projekti teemaks KOSMOS. Küsisime lastelt mida nad teavad kosmosest ning mida soovivad  veel teada. Tuli välja, et mõni laps teadis väga palju kuid oli ka palju küsimusi. 

Laenutasin raamatukogust hunniku raamatuid, et kosmoses rändamist põnevamaks muuta.

Tegime lastega õhupallidst raketid ja proovisime kui kõrgele nad lendavad.

Iga päev lugesime kosmose raamatuid ja vaatasime internetist erinevaid filme, mis rääkisid kosmosest ja kosmonautidest. Lapsed maalisid  ühistööna musta universumi  ja päikese. Mängisime lastega läbi mängu, kuidas liigub kuu ümber maa ja päike ümber päikese ning kuidas tekkivad öö-päev, kuu ja aasta. Lapsed õppisid, mis on kuu- ja päikesevarjutus jne. Võrdlesime maa ja päikese suurust nööpnõela ja jalgpalliga.

 

Uurisime lähemalt Kuud ning seda, kes ja millal on seal väidetavalt käinud. Lapsed meisterdasid paberile  liikuvad süstikud, savist raketid ja plastiliinist kosmonaudid.

Matemaatikas ladusid lapsed erinevate pikkustega kõrtest rea ja hiljem meisterdasid neist  raketi...

 

....tehes hambaharja pritsiga tähetolmu.

  Rita rääkis lastele tähtkujudest, mis tekitasid lastes  palju elevust. Mitu päeva hiljemgi rõhutas mõni laps, et ta on selline nagu ta on just sellepärast, et ta on ju Kaksik, Veevalaja või muust tähtkujust.
Suur Vanker ja muud tähtkujud sai õmmeldud pappkaartile, see tegevus meeldis lastele väga. Papptoru kaanele auge torgates ja  taskulamp sisse panna, said lapsed pimedas vaadata tähtkujusd. 

Kuu jooksul valmisid erinevad kosmosepesad, kuhu lapsed said peitu pugeda või omaette olla.

  Infot otsiti nii internetist kui raamatutest.

  Teemaks sai võetud ka maavälised olendid. Lapsed kasutasid oma fantaasiat ja joonistasid enda kujutletud tulnuka ning meisterdasid talle lendava masina.

 Rakette valmistati nii topsidest....

 ... kui paberist.

 Muusikatunnis ja rühmatoas mängisime mänge kangaga, kus ei tohtinud kuuma "päikest"  lasta enda vastu ega maha kukkuda.

 Lugemist ja kirjutamist harjutasime rühmatööna kosmose sõnu ladudes, töölehti ja sõnamänge kirjutades.

  Mõnel rühmal sujs rühmatöö nii hästi, et nad jõudsid mitu sõna laduda.

 Fantaasiajutt, kus lapsed pidid lisama omadussõna ja selle kirjutama.

 Ühistööna viltisid lapsed kosmosest seinapildi ja kes soovis viltis endale ka isikliku  pildi, et sellest hiljem kodus kott või padi teha. Novembris vilditud ja konkursile saadetud  ühistöö "Kosmos" saabus lasteaeda tagasi koos  kiituskirjaga.

Planetaariumi meisterdasime lastega õhupallidest, kattes need eelnevalt ajalehtedega ja hiljem värviga.   

Hugo leidi vahva mooduse, kuidas õhupallid vastu seina seisaks. Selleks hõõrus ta neid vastu oma pead seni kuni pallid elektrit täis olid.

  Poisid värvisid suure karbi seest mustaks ja Hugo valmistas sellest lõngakeradega mini planetaariumi.

 

 Õues valmis lumest kosmoselaev.

Nii vaatasime me kosmosefilme.

Planeetidest rääkides  tutvusime lähemalt planeet Veenusega, kus on palju vulkaane ja tuld. Tegime lastega toas vulkaani köögivahenditega (soe vesi, sooda, toiduvärv ja äädikas). Et katse  ehedam oleks, tõin tuppa lume, millest lapsed vulkaanimäe vormisid.

Selline nägi välja meie kosmoseprojekt.

Pildistas ja kirjutas õpetaja  Kaia

TÄHETARGAD TÄHETORNIS

Tähetorni külastus oli nagu kirss tordil, mis pani punkti meie kosmose projektile.  

Et Glehni parki jõuda pidime mitme bussiga sõitma. Tehnikaülikooli juures istusime ümber. Et bussi ootamine kiiremini läheks, mängisime puukallistamise mängu. Kõik jõudsid  kümme puud ära kallistada. Nii said lapsed   end puuenergiaga  ääreni täis laadida.

Glehni park võttis meid vastu suurte jäälompidega, kus lapsed said rõõmuga liuelda.

 Vaatasime võimsa Kalevipoja ja krokodilli üle ja suundusime Tähetorni, kus meid võttis vastu tähetark Mario Mars. Kuulsime Nikolai von Glehnist, kellele kuulus kunagi  Nõmme ja kes asutas selle toreda pargi koos Tähetorniga. Teadaolevalt ei olnud Nikolai von Glehn huvitatud täheteadusest, tema soovis üle mere hoopis Soomet näha.

 

 

Väikeses toas ootas meid laual suur meteoriit. 

Saime teada, kuhu on Eestis meteoriidi augud ehk kraatrid ning kui kiiresti üldse meteoriit läbi õhu lendab ning millest ta alguse saab. Üle Tallinna lendaks meteoriit  ühe sekundiga. Meie lapsed on kuu jooksul kosmose teemast päris palju meelde jätnud, sest oskasid tähetarga küsimustele osavalt vastata.

Mario näitas meile põnevaid filme kosmosest, ise neid kommenteerides. Saime teada, et meie päike on väike täpike teiste päikeste seas. Üks eredamaid tähti taevas jääb aga eriti hästi poistele meelde, kuna kõlab hääldamisel „püstol“. Nägime ka kuidas Nasa meeskond töötab ühise eesmärgi nimel ja kuidas saadeti  uurimissond Marsile.  Samuti nägime animatsiooni sellest, kuidas sai alguse meie planeet  Maa.

Põnevad filmid vaadatud, suundusime Tähetorni tippu, teleskoopi vaatama. Trepil näitas Mario  meile erinevaid leitud meteoriidi pilte.

Kahjuks oli kaunile hommikule siiski taevas pilvine ja teleskoopi me kasutada ei saanud. Nägime millised peeglid asuvad teleskoobi sees.

 Tegime ka välisterassil ringi . See oli põnev, kuna olime puulatvadest kõrgemal ja kaunis vaade Tallinnale.

Kaier palus teha  issile kaunist vaatest  ja temast pildi. See pidi haige issi terveks ravima!

Nägime põnevaid videosid, kuulasime huvitavaid jutte ja nautisime kaunist Glehni parki, mida on plaanis kevadel veidi pikemalt külastada.

Jutu kirjutas üles õpetaja Kaia

MODERNISM JA VÕLUPILVED

Nagu alati, algas ka seekordne Kumu kunstitund kordamisega. Igas saalis rääkisid lapsed, mida nad mäletasid. Kordamine on tarkuse ema, nagu ütleb vanasõna ja see peab paika. Meie Nurmenukukesed on tõeliselt tublid ja  mäletavad erakordseid fakte. Isegi keerulise skulptuuri materjali nimetus- marmor, on selgeks saanud ja meelde jäänud.

Muuseumiõpetaja Andrus viis meid uude saali, kus oli palju uhkeid maale. Kuulasime lugusid Eesti kunstnikest, kes Pariis oma sõpruskonnaga elasid ja kunsti lõid. Nimetus  „Nälgivad kunstnikud“, oli meie lastele raske mõiste, kuna ei suudetud aru saada, et keegi saab olla nii vaene, et tal pole raha süüa osta. Kui õpetaja Andrus küsis, mis lapsed arvavad, miks neil oli selline nimetus, siis lapsed arvasid, et neil polnud aega süüa või kunstnikud olid pühendunud  maalimisele, nad ei tahtnud süüa. 

  

Õppisime vaatlema ja analüüsima maale. Mis tehikas oli maal tehtud või  mida  kunstnik  üritas kujutada ja mida meie nägime. Mängisime mängu, kus poisid istusid ühe pildi ees ja  väitsid tüdrukutele, mida nemad pildil näevad aga mida seal tegelikult pole. Ja tüdrukud, pidid väitma sama oma pildi kohta. 

 

Näiteks puu, mis meenutas kaelkirjakut või mäed, mis meenutasid kaktuseid jne. Vaatasime kui erinevalt saab kujutada pilvi ja mis värvitoonides saab neid on  maalitud.

 

Samas saalis olid ka mõned kujud peadest. Lapsed pidid valima oma lemmikkuju. Kõige populaarsem oli patsiga tüdruk aga huvitav oli see, et ükski kuju ei jäänud lemmikuta. Üks kuju oli tehtud erilisest laavakivist, mis asub mere põhjas, mis on tugev, musta värvi ja kauni läikega.

Seekordsest kunstitunnist jäid kõlama nimed: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort. Oluline ei ole, et lastel nimed meelde jääks, vaid need jääks kõlama mälusoppidesse, kus nad teatud eluetappides välja saaks tulla.

Vaatasime Jaan Koort´i tuntumat skulptuuri „Metskits“, mida on kolm eksemplari: Kumus, Tallinna Linnamuuseumis ja kolmas on Moskvas.

 Hugo ja veel mõned lapsed tundsid ära, et see kuulus kits asub Nukuteatri lähedal Linnamüüri juures. Kuulasime muistendit  kuningast ja kitsest, kellest arvatakse tulevat ka Tallinna vana nimetus –Reval.

Lugu selline: „Endiseaegse nime Reval kohta jutustab legend, et linn saanud selle nime ühe metskitse tõttu. Kui kuningas Valdemar oli maa vallutanud ja rahva ristiusku pööranud, ratsutanud ta õukondlastega lusti ja pidanud jahti. Teiste loomakeste seas olnud ka üks imeilus metskits jahikoertele ette aetud. Viimane olevat kuningale nii väga meeldinud, et ta käskinud loomakese elusalt kinni võtta. Igaüks püüdnud kuningale meele järgi olla ja asunud kitsekest püüdma. Nähes, et teda igalt poolt piiratakse, olevat vaene loomake kõrge kaljuserva poole jooksnud. Kõik arvanud, et kitseke jääb nüüd seisma ja laseb ennast kinni püüda. Aga kitseke langenud hirmust ja väsimusest ning väljapääsu leidmata kõrgelt paekaldalt alla. Kukkumisel murdnud kaela ja saanud surma. Nunnavärava ja teise tõstesillaga värava vahel kõrgub teravalt esile paekallas ehk klint, mille peale kukkudes kitseke hukkunudki. Tallinna saksakeelne nimetus Reval on naiivselt tuletatud sõnadest "Reh-Fall" (metskitse kukkumine). Jaan Koorti kaunis skulptuur "Metskits" Nunne tänava haljasalal on seda legendi meenutamas. Skulptuur on langenud mitmel korral ka vandalismi ohvriks. 1997. aastal võeti üsna terviklikult säilinud vanalinn UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Enne kunstiklassi minekut viskasime end muuseumipõrandale pikali, sulgesime silmad ja unistasime suvistest pilvedest ning otsisime  neis kujusid.

 Kunstiklassis said lapsed need unenäopilved rasvakriitidega paberile jäädvustada.

Pildistas ja kirja pani õpetaja Kaia