KUBISM EHK KUUBILISED VEIDRUSED KUMUS

Seekord alustasime Kumu kunstitundi   saalis, kus eelmisel korral tunni lõpetasime. Vaatasime ja kordasime üle, mida eelmisest korrast mäletasime. Meie lapsed on juba osavad, kes õpetaja küsimusele vastust   ei mäleta, see  loeb vastuse  kunstitöö alt etiketilt!

Alustasime uut teemat maalide võrdlusega. Lapsed pidid vaatlema kaht maali kaunitest naistest, mille Konrad Mägi oli maalinud ning leidma nende kahe pildi vahel erinevused ja sarnasused. Lapsed olid nii tähelepanelikud, et isegi meie õpetajatega ei suutnud enam nii palju detaile leida kui nemad!

Siis aga hakkas õpetaja Andrus näitama, kuidas maalidel näha kujundeid.

Järgmise saali seinale oli suurelt kirjutatud EKSPRESSIONISM ja seal läksid maalidel kujutatud pildid väga kandilisteks ja isegi veidi hirmutavaks. 

  

Õpetaja Andrus ärgitas lapsi mõtlema, mida nad maalil näevad, mis kellaaeg, aastaaeg, koht võiks pildil olla.

Ebamugavustundele aitas  kaasa ka saali hämarus. Õnneks liikusime sealt kiirelt edasi.

Edasi liikudes jätkus küll kunstitööde kandilisus aga värvid olid asendunud rõõmsamate toonidega.

 Uus kunstivool, millega tuttavaks saime oli KUBISM ehk kuubilised veidrused. Neid veidrusi lastega otsisimegi. Haige inimese leidmine muhedal „munapildil“ oli mullegi raske. Saalist lahkudes sosistas üks laps, et tema arvates on see pilt jube ja äkki see tuleb nüüd unenägudesse. Kunst on kummaline!

Lapsed panid oma fantaasia tööle ja kirjeldasid, mida nemad piltidel nägid.

Peale fantaasialendu jagas õpetaja lapsed rühmadeks, kes pidid puzzled kokku panema ja kokkupandud pildi kunstitööna seinalt üles leidma.

Kui olime piisavalt vaadelnud, arutlenud ja otsinud maalidel veidraid kujundeid, 

suundusime kunstiklassi, kus meid ootasid lauad erinevate töövahenditega. Laste ülesanne oli ise koostada kubismi mõjutustega kleepetöö.

Kunstitööd tulid värvilised ja põnevad!

Kirjutas ja pildistas  õpetaja Kaia

SÕBER ON SEE, KES PEITU EI POE! SÕBER ON SEE, KES VIGU EI LOE!

Sõbrapäev algas magusalt. Nagu ikka, olid poisid need tragimad kokad, kes soovisid hakata muffini taigent tegema või  oli põhjus selles, et poisid on meil esimestena lasteaias.

Igatahes oli töö kiire ja korralik ning enne hommikusööki läksid  muffinid juba ahju, sest ega hiljem poleks olnud nendega aega tegeledagi.

Peale hommikusööki läks juba mölluks. Suundusime tahatuppa, kus on rohkem ruumi. Alustasime hommikut väikeses ringis, kus lugesin lastele  ette raamatu "Armastus". Lapsed rääkisid oma arvamusest, mis on armastus. Enamus tundis armastust  pere vastu, mõnel oli armastus mänguasjade ja lemmikloomade või lasteaiasõbra vastu.

Kui jutud räägitud, jagasid lapsed  üllatusi sõpradele.

Elis oli kõigile meile ühise kaardi joonistanud ja kirjutanud, mille ta ka  ette luges.

 Ketter oli nimeliselt kõigile kaardid valmistanud.

 Juhan, Andrei, Kirke Brit jagasid kõigile maiustusi.

 Lapsed, kes olid eelmisel päeval kirjutanud sõbrapäevast innustatuna luuletusi, said need nüüd ette lugeda.
Kui sõnaline pool läbi ja üllatused jagatud, läks tantsuks. Otsisime internetist erinevat muusikat, millega sai end erksaks tantsida. Et möll lasteaia katust pealt ei viiks, mängisime lastega mõned mängud, selleks võtsime appi värvilised suled. Lapsed said oma kopsumahu proovile panna ja sulgi puhuda sõbraga üksteisele. Peeglimängus pidid lapsed üksteisele liigutusi ette näitama.

Tantsuhommiku lõpetasime ajalehetantsuga. Poisid pidid tüdrukud valima ja tantsima lahti tehtud ajalehel. Kui muusika vaibus, pidid lapsed murdma ajalehte järjest väiksemaks. Lõpuks tuli sõber sülle võtta, et ajalehele mahtuda. Kes võttis poisi, kes tüdruku sülle, nalja sai igatahes palju.

Nüüd saabus kauaoodatud hetk. Avasime sõbrapostkasti, kuhu lapsed olid mitme päeva jooksul kaarte teinud. Laste sära silmis ja ootusärevus oli nii pingeline, et tuba oli lausa  särinat täis.

 Et keegi ei kurvastaks, olin salapärase    sõbrana  kõigile kaardid teinud.

 Sebastiani ema punased tulbid lisasid peopäevale värvi ja lõhna.

 Enne õeueminekut pidi iga laps aknalaualt leidma üllatuskoti punase martsipanipalliga. Pallist pidi laps voolima kodus südame. Et otsimine põnevam oleks, oli lapse nimi  üllatussildile tagurpidi kirjutatud.


Sõbrapäev jätkus külaskäiguga Liisi Helena juurde, kes kutsus meid oma kalu vaatama.

Liisi Helena ema näitas, mida kalad söövad ja kuidas akvaariumi puhastatakse.

 Selline on võrk, millega kalu võetakse ja pannakse akvaariumisse.

Liisi Helena pere  aed on nii ilus, et Andreas jäi hoopis  kalade asemel seda imetlema!

Liisi Helena näitas lastele ka oma tuba ja mänguplatsi õues.

Lasteaeda tagasi jõudes tegime kiired laskumised mäel ja juba ootaski lõunasöök koos  sõbrapäeva muffinitega.
Oli magus, üllatusterohke ja lõbus sõbrapäev!

Sõbranädalasse mahtus veel palju toredaid mänge nii toas kui õues. Toas mängisme õpetaja laspepõlvest mängu "Me lähme rukkist lõikama" ja laste lemmikut "Peeglimängu". Palju nalja sai lumesõja mänguga, kus tuli lambavillast palle üle "jäätunud järve" visata.

Õues eirasime märga ja libedat õueala paarismängudega "Pime fotograaf", "Ratsanikumäng", "Leia õige pesa", "Pallikull".
 Meisterdusedki said sel nädalal  südame kuju.

Sõpradega on koos mõnus mängida aga aegajalt  on vaja ka omaette olla. selleks sobib hästi kosmosepesa.

 

See nädala valdas lapsi punumishullus, mille idee  olin viimaselt koolituselt kaasa toonud.  Külgkülje kõrval sõbrapaela punuda on palju mõnusam kui üksi nokitseda.

 

Sõber on keegi, kelle pilk on soe
Sõber on keegi, kes peitu ei poe
Sõber on keegi, kes vigu ei loe
Sõber on keegi, kes alati toeks!

 http://www.pistik.net/luuletus/847

                                            SÕBER ON KEEGI, KELLE PILK ON SOE
                                            SÕBER ON KEEGI, KES VIGU EI LOE,
                                            SÕBER ON KEEGI, KES PEITU  EI POE,
                                            SÕBER ON KEEGI, KES ALATI TOEKS!

Sõber on keegi, kelle pilk on soe
Sõber on keegi, kes peitu ei poe
Sõber on keegi, kes vigu ei loe
Sõber on keegi, kes alati toeks!

 http://www.pistik.net/luuletus/847

                                                   Pildistas ja kirjutas õpetaja Kaia