Igal kevadel korraldab Harku lasteaed valla lasteaedade vanematele rühmadele orienteerumismängu "Tuudelepa metsamäng", kus lapsed peavad metsarajal täitma erinevaid ülesandeid ning lõpuks kohtuvad Metsavana Tuudelepaga.
Kui olime Harku lasteaeda jõudnud, nautisime lastega nende õueala, mis oli väga huvitav.
Võis vaid ette kujutada, kuidas suvisel ajal võrkudele kasvanud metsviinapuu varju ja ilu pakub.
.. ning tutvusime lepatriinu Heleniga, kes meile juhised teele kaasa andis. Ta rääkis, et tema sõbrad on kadunud ning palus lastel nad üles leida.
Urve juhatas lapsed rajale ning ergutas lapsi jälgi märkama.
Peagi võis leida puudelt märgid kuhu poole liikuda ning mis ülesane rajal ootas.
Rada ise oli põnev!
Lapsed pidid leidma asju, mis ei kuulu metsa. "Ilusad kleidid" ütlesid tüdrukud, kuid arvasid siiski, et nende koht pole meysas.
Ja kas kana koht on metsas?
Ning papagoi Eesti metsas?
Puuviljad puu otsas?!
Esimene sõber, kelle üles leidsime oli Röövik, kellest pidi sündima liblikas. Ta esitas lastele küsimusi ning saatis nad edasi teele palvega, et tervitaksime tema sõpra liblikat.
Lepatriinu teine sõber Liblikas ootas meid liivapaljandite juures. Kui lapsed olid temaga jutud ära rääkinud, pidid nad edasi minema mööda takistusrada.
..oja tuli ületada mööda kitsast purret.
Metsa tagasi jõudes näitas Urve lastele, milline on jänesekapsas (meie jaoks tuttav taim, oleme seda Harkujärv pargis kolm kevadet söönud).
Luba Urvelt saadud, pistsid lapsed jänesekapsast kahe suu poolega.
Urve näitab, milline on puuüraskite näritud puukoor ja kui oluline on rähn.
Enne kõrget mäkketõusu tegime näopildi.
Mäe otsas ootas meid armas Ämblik Enely, kes oli lastele tuttav, kuna oli neile kolm aastat tagasi õpetajaks. Taaskohtumist tähistati puntrakalliga.
Ämblik hoiatas meid, et ees ootavad tema võrgud, millest läbi pugemine nõuab lastelt tähelepanu ja graatsilisust.
Mõnel lapsel õnnestus ilma puudutamata võrkudest läbi pugeda aga nii mõnelgi kõikus võrk tugevalt aga terveks ta jäi.
Viimane sõber, kelle üles leidsime, oli Kiil. Kuna kiil ise näeb nii mitmeordselt, siis pidid lapsed aitama tal kokku panna puzzlepildi, mille peal pidi olema tegelane, keda me pidime metsas veel kohtama.
Nüüd kui lapsed teadsid, milline on Tuudelepa metsavan, pidid nad ta metsast üles leidma.
Peagi leidsime puhkeonni, kus istus hall vanake. Tuli välja, et tema ongi Tuudelepa metsavana. Ta rääkis lastele vanu lugusid, tänas neid ja kinkis rühmale tänukirja.
Metsamäng lõppes mõnusa piknikuga metsalagendikul ja seejärel asusime pikale tagasiteele. Oli pikk aga ülimalt põnev seiklusmäng!
Pildistas ja kirjutas õpetaja Kaia
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar