HEATEGU LINDUDELE

Jaanuar rõõmustas meid suure lumega, mis pakkus meile silmarõõmu ja mängulusti. Väikestele lindudele aga valmistas käre pakane ja paks lumi söögi leidmisel raskusi ja nii otsustasimegi lastega meie appi tulla. Meie heategu toetas Balsnack linnutoiduga. Seda nii tehases toodetud linnutoidu pallikestega kui ka toormaterjaliga, et saaksime lastega ise neid valmistada.

Kõige suurema külma ja lumega võtsime ette  õppekäigu Harkujärve parki. Soovisime lindudele toidupallikesi puude otsa riputada (kuna meil lasteaia juures linde söömas ei käi) ja lootsime ka ise linde näha. Pallikesed saime riputatud, kuid lindudest nägime vaid vareseid.  Laste elevus värskest lumest oli nii suur, et eemalt kostvat linnulaulu oli raske kuulda.
 See-eest nägime palju toredaid urge puujuurte lähedal. Mis loomad  seal täpsemalt elasid jäi teadmata, lubasime seda lasteaias arvutist uurida.
Laulsime pargi laululaval paar laulu, lehvitasime väikese maja lastele ja õpetajatele ning naasesime laste soovil tagasi lasteaeda, et lumelinnas hullata.

 Lumelinn.

Jaanuari lõpus kordasime lastega, mida olime lindudest teada saanud.  Tegime seda  komplekstegevusega  avatud tunnis meie maja õpetajatele.  Kordasime üle rändlinnud ja Eestis talvituvad linnud, laulsime tuttavat laulu kuldnokast ja varesest, õppisime luuletust leevikesest mängisime vana rahvamängu "Vares vaga linnukene". Lapsed tutvusid uue mõiste detsiliiter (seda linnutoidu segu mõõtmise käigus) ning said tead, miks pannakse linnutoidu sisse liiva.

Teooria korratud, asusid lapsed ise lindudele toidupallikesi meisterdama. Kõik nautisid pehmet rasva ja selle kokku segamist erinevate segudega. Mõni läks nii hoogu, et tegi endale mitu palli. Lapsed viisid pallid koju, et meelitada ka enda aeda linde, sest lisaks abistamisele on lindude vaatlemine hariv ning väga  teraapiline.

Iga laps pidi tõstma enda taldrikule 5 supilusikat seemneid, terasid, jahu ning 1 supilusikas liiva.

Kes tahtis rohkem pallikesi teha, sai rasva juurde. Ise lisasid lapsed  eelnevalt kokkulepitud arv lusikaid söögisegu.

Õpetajate abiga said pallikesed võrku ja kinni seotud.


 

 Andrei on uhke ja rõõmus oma töö üle!

Seekord panime õue vaid ühe pallikese, kuna väljas on soojem ja seega ei vaja linnud  nii suurt toitmist ja lisa energiat ning saavad ise toidu leidmisega hakkama. Kuid loodame, et lastele jäi meelde, et kui kord aias linde toitma hakkad, pead seda kevadeni tegema.

TÄNAME OSKARI PERET JA BALSNACKI, TÄNU KELLELE SAIME MEIE LINNUKESI AIDATA!

KUI VÕTAN, KUI VÕTAN SUUSAD MA......

Laulavad Entel-Tentel laululapsed "Suusalumi" ja "Me kelgule võib tulla veel üks laps" (1973)

Filmi pani kokku õpetaja Kaia Beres

NB! Tehniline vingerpuss.! Kuna muusikaga pildislaid ei läinud tööle, siis saab pilte vaadata ilma muusikata.

Algamas on Urve kelgutund.

 Algas tund sellega, et Urve selgitas, kuidas on õige ja ohutu kelguga mäest alla lasta.

Kui teooria selge, läks aarderalliks. Kätega tõugates pidi pallideni ehk kalliskivideni jõudma ja võitja oli see, kellel oli rohkem "kalliskive"kelgul.

 Selili tõugata polegi nii lihtne!

Mäng "TÄHESÕDA". Ühed lapsed olid oma kelkudega ehk tähelaevadega omal planeedil ja lennates teisele planeedile, ründasid neid kahelt poolt lendavad täheraketid. Kelle kelgul ehk tähelaeval rakett oli, selle tähelaev hävines.

Robert oli nii kaval, et hakkas jooksma alles siis kui kõik raketid olid lendu lastud.

 Lumetuisk Marise muusikatunnis. Lõbu kui palju!

 Teine suusatund, kus kõik lapsed said suusad alla ja said proovida suusatamist, mis tuli neil väga hästi välja. Harjutamist vajab kepihoid.

 Kristofer Robin on nii proff, et laenas oma keppe lahkelt Liisile.

 Mägi on siiski põnevam!

 Nurmenukkude suusatiim!

Suusa teema kajastus ka meisterdustes. Valmisid väikesed suusasõbrad!

Lumelinn,  aiast väljas, oli meie laste suur lemmik!

 Oh, suusarõõm, oh suusarõõm!

 Kohev lumi kutsus kohe lumeingleid tegema.

 Kelgutunnid jätkuvad. Tähesõda oli laste lemmik!

Praktiline õpe, kuidas mäel kelgutatakse. Kes saab pikema liu nii kõhuli, istuli kui selili.

 Ja magustoiduks oli ikka lumelinn!

 Urve õpetas lapsi kummardades kepi (metsas olles oksa alt) läbi sõitma.

Mäng "Rebased ja jänesed". Rebaste ülesanne oli puudutada õrnalt kepiga ehk käppaga jänest, nii oli ta kinni püütud.

 Mäng oli nii hoos, kes kiirem on, et kepid käis siia-sinna.

Mängud tehtud, siis pidi iga laps kolm ringi rajal läbi sõitma, et harjutada suusasammu.

 Väga hästi  meie lapsed sõidavad!

 Hei, mina siin!

 Ja taas präänik lumelinna näol!