KALURIRAHVA ELUGA TUTVUMAS VIIMSI VABAÕHUMUUSEMUS

Suure bussiga turvaliselt Viimsisse jõudnud, jäime ootama muuseumi perenaist, kes tutvustaks meile, kuidas elas vanasti mereäärne rahvas ehk kalurid.

 Viimsi vabõhumuuseumi perenaine oli lahkelt nõus näitama kõike, mida nende varasalved sisaldavad.

 Ta tõi lahkelt aidast välja erinevaid tööriistu ning lapsed pidid mõistatama, milleks üht kui teist  vanasti kasutati.

 Kas olid asjad nii erilised või perenaise suhtlusviis, igatahes vaatasid ja  kuulasid lapsed suure huviga.

 Võrgud, millega kala püüti. Võrgu  silmade suurust arvestades pidid lapsed arvama, mis kala sellega püüti.

Need võrguga ümbritsetud klaaskuulid olid kasutuses boidena.

See riistapuu märgistas võrkude asukohta  meres.

Teenijatüdrukud magasid vanasti aidas aga poisid laka peal ehk pööningul (kui see sõnagi lastele midagi ütleb).

Vanasti hoiti tööriistu ja vajadusel lapiti neid mitmeid kordi.

 Sel ajal kui perenaine lastele sahvris ekskursiooni tegi, nautisime meie kohvihetke (vähemalt mõtetes).

Perenaine näitab ahju, kus vanasti leiba küpsetati.

 Sel ajal kui poisid ümber maja jooksu tegid, kirjutasid tüdrukud külaliste raamatusse.

Ja lõpuks jõudis kätte kaua oodatud piknik. Tüdrukud ühes ja poisid kahes kõrvallauas.

Kaunistuseks oli meil klaasboi ja hiigelkala.

                                                                 Küll oli isu hää!

 Peale pikniku tormasid lapsed kiigeplatsile, kus ootasod erinevad kiiged. Kiigepühadel  Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis  olid lapsed juba külakiigega tuttavaks saanud ning oskasid ja soovisid endale hoogu teha ise.

 Eks ta algul raske ole aga hakkama said kõik.

                                                                 Ka nii võib kiikuda!

Kõige lihtsam  kiik on ikka kõige turvalisem ja armsam.

See vägev riistapuu nõudis tugevat käte jõudu.

Ritagi proovib.

Aedikus olid kals lammast, kellele lapsed üritasid lõunasöögi jääke siise sööta aga tundus, et nad on parema kraamiga harjunud.

 Ühine pilt majaka makettide i kõrval, mis olid väga armsad.

Tagasi liikusime mööda kivist mereranda.

 

Enne bussi minekut pidi iga laps endale leidma sileda kivi, mida saaks lasteaias maalida.

Sellised kunstitööd valmisisd Viimsi Vabaõhumuuseumi kividest, mis jäävad veel kauaks meenutama imeilusat kevahommikut.

Pildistas ja kirja pani 

õpetaja Kaia