Esimene matk sai teoks selle aasta juunis, kui sõitsime Keila-Joa parkmetsa.
Ainuüksi bussisõit oli juba lõbus!
Keila-Joa pargis võtsid meid vastu metsagiidid Daniel ja Mirjam, kes....
... jagasid meid gruppideks
Matk võis alata. Teekond oli põnev, orgudest üles ja alla
Meie metsaõpetajad jagasid tarku ja põnevaid teadmisi lastele. Saime teada, et mõnel taimel on kaunid värvilised õied hoopis lehed (härghein). Uued taimed, mis selgeks said olid kurehari, millest saab teha küünekaunistusi ja õrn valge õiega leseleht, mis on mürgine. Kordasime üle, milline taim on mürgine, milline ohutu.
Kordasime puude nimetusi ja nende seemneid ehk vilju
Teekonnal tuli ette päris ekstreemseid kraavi ületusi.
Vaatasime, et vahtraninades on peidus nende seemned. Ninadega sai ka palju nalja teha
Treppe mööda seigeldes jõudsime võimsa tammeni, kus mängisime tamme kasvamise mängu.
Vaade kaunile Keila jõele
Keila juga, mis on kaunemaid vaatamisväärsusi.
Retk jätkus metsiku pargi poole.
Keila-Joa loss oma hiilguses
Teekond jätkus järsu kalda peal, isegi julgemad poisid võtsid üksteisel käest kinni
Danieli matkagrupil oli oma legend, nad otsisid metsahaldjat.
Teekond viis päris võssa.
Ussilakk, mis on väga mürgine.
Matk oli põnev, kuid siiski ootasid kõik kannatamatult pikniku. Piknikul said lapsed kokku ja tore oli kaeda ja mekkida, mis enda ja teiste kottides.
Teekonnal kohtasime vaskussi.
Mäng "Leia kuuse-ja männikäbi"
Matka lõpetasime ühisringis, kus meenutasime mis retkest meelde jäi ja meeldis.
Enne bussile minekut tegime ühispildi.
Pildistasid Ülle ja Rita, kirja pani Kaia
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar