MIKS LASTEL AIA TAGA EI OLE SABA.......

....nii võisid mõelda loomad, keda me juuni alguses loomaias külastasime.

Sügisel viltisid lapsed ühistööna aastaaegade koti, mille saatsime "Killerkoti" konkursile. Võitsime loomaaia külastuse, mille me nüüd teoks tegime.

Loomaaias võttis meid vastu särav  Marilin, kes oli meil sel päeval giidiks. 

Esmalt läksime elevantide majja.



Vähemalt isase elevandi nimi jääb lastele kindlasti  kauaks ajaks meelde, kuna tal oli meie rühma lapse nimi- Karl. Vaatasime tribüünilt, kuidas Karl sööb  heina ning  linnud samal ajal üritasid tema leivakääre ära napsata.

Elevantide majas saime vaadata kilpkonna peret.... 

Ühte väikest kilpkonna said lapsed ka paitada. Ta oli mõne kuune, seega kilpkonnade pika ea kohta päris beebi.

Elevantide majas elevante (hetkel) polnud aga seeeest oli palju erinevaid madusid, hiiri, siile jne

Ühte madu said ka lapsed paitada.

Hiigelkilpkonnad olid päris ulakad ja kippusid maadlema.

 Lastel oli põnev uurida, kes kändude, puuvõrade sees end peidab

Õues nägime, kuidas jõehobu lootusetult puult lehti püüdis näpsata (ei ole teda pika kaelaga õnnistatud). Taimetoitalase kohta  olid  tal ikka suured hambad küll!

  Väga meie ilvese moodi aga tegelikult on kõrbekass

Troopikamajas  otsisime krokodilli vee seest ja nägime, et väga paljud inimesed on vette raha visanud. Jakobi ema rääkis meile kurva loo, kuidas eelmisel aastal oli hüljes surnud seetõttu, et neelas alla hulga münte.

 Loomaaia uued elanikud on väikesed haid, kes üksteise kaisus mõnulesid

 Juhan, suur loodussõber, otsis akvaariumis pildil kujutatud siili moodi kala.

 Pikemaks peatusime simpansite juures, kes olid algul veidi pahuras tujus aga pärast juba lehvitasid.

                                                              Väike puhkusehetk!

Laste loomaia poole liikudes läbisime linnuala. Saime teada, et Ülle oli noorena bioloogia kallakuga klassis käinud. ta on linde rõngastanud ja palju muud põnevat teinud.

Laste loomaaias said lapsed erinevaid loomi katsuda ja vaadelda

Loodusklassis said lapsed  ringi vaadata.

Jakobi ema Briti, kes töötab loomaaias, näitas ja lubas meil paitada teegut.

Kuna buss sõitis meil nina alt ära, said lapsed järgmise bussi tulekuni  mänguplatsil mängida, laskmata häirida end seenevihmast.

Toreda päeva lõpetas Sirje külaskäik. Lapsed olid teda kaua oodanud, taasnägemise rõõm oli seega suur!

Pildistada aitas Ülle, kirja pani Kaia