Nädal algas magusalt. Õpetaja Rita küpsetas lastega vahvleid, mis tulid imeliselt õhulised ja maitsvad.
Teisipäeval tegime lastega soolataigent. Õiges koguses soola, jahu, vett ja veidi õli, seejärel tükk rasket sõtkumist ning mõnus voolimismass oligi valmis.
Eelnevalt olime lastega arutanud, miks ja kuidas tehti märke taluperes leiva peale. Lapsed õppisid kringli keeramise ja rullimise ära, mis polnudki nii lihtne kui tundus. Et meie saiakesed paremini säiliks ja leiaks kasutust nukunurgas, küpsetasime need köögis ära. Piimaga määrimine andis leivakestele kauni pruuni jume.
Kolmapäeva hommik algas õdusa hommikuringiga, kus õpetaja Rita juhatas koos lastega värsivormis sisse päevakese, hääliti erinevaid pagaritooteid ja mängiti mängu, kus laps pidi sõna ja pildi kokku viima.
Seejärel asusime üheskoos leiba valmistama. Õpetaja Rita oli lastega juba eelmisel päeval juuretise käima pannud. Juuretis peab käima vee ja jahuga 12 tundi. Nii nägid lapsed tõelise leiva saamise lugu.
Rita käe all määrisid poisid vormid võiga. Seejärel tuli võtta uus juuretis, siis panna sool ja suhkur ning lisada nii palju jahu, et taigent raske segada oleks,
Siis jagasime taigna kaheks ja poisid asusid maitsestama seemeleiba, tüdrukud aga puuviljaleiba.
Kauss ei liigu nii kergelt paigast kui panna selle alla niiske lapp.
Kauss ei liigu nii kergelt paigast kui panna selle alla niiske lapp.
Taigen ei jää käte külge kui neid eelnevalt veega märjaks teha.
Kui leib vormis, vajutati meie rühma märgid leibade sisse. Leivad jäid kaheks tunniks kerkima ja lapsed sättisid end "pereema" Ritaga ja "vanaema" Sirjega saali, kus ootasid ees eit ja taat (õpetajad Kaia ja Renate), kes viisid läbi meeleoluka Lõikuspeo.
Leivad tulid krõbedad kuid siiski maitsvad. Lapsed said oma näputööd ka kodustega jagada.
Suurem leibade degusteerimine aga ootas õhtupoolikul ees, kus saali ukse taha oli kaetud uhke leivalaud perede ja suuremate rühmade laste küpsetatud leibadest. Degusteerimise käigus võis tutvuda lasteaia rahvariietega, mis valmisid sel suvel õpetaja Marise ja õpetaja abi Sirje käe all. Järgmisel aastal kui oleme vanim rühm lasteaias, on meie lastel õnn kanda neid kauneid rõivaid.
Reedel lavastasime lastega E. Niit "Kanaema kook" ainetel lavastuse.
Lapsed õppisid praktilise tegevuse käigus, mis on äke, äestamine, külvamine, koot jne. Ning loo moraal oli, et koogi saamiseks tuleb vaeva näha ja sõpru tuleb aidata.
Tibud võtavad terad ja lähevad põllule aga avastavad, et enne terade külvamist tuleb kännud maa seest välja tõmmata ja põld suure puutüvega äestada.
Kanaema palub kassi ja koera appi aga need luiskavad, et on haiged.
Tibuke Hugo lõikab sirbiga vilja.
Teised tibud korjavad terad, mis on kootidega peksmise tagajärjel maha pudenenud.
"Me lähme rukkist lõikama" saatel viiakse vili veskisse
ja sealt jahu koju.
Kui kook valmis on kass ja koer platsis seda mekkima aga kanaema ja pojad saadavad nad ära. Enne töö, siis pidu!
Kanaema Oskar näitas, et leidis teri ja ta tahab need mulda panna, et sügisel rohkem teri saada.
Tibud võtavad terad ja lähevad põllule aga avastavad, et enne terade külvamist tuleb kännud maa seest välja tõmmata ja põld suure puutüvega äestada.
Kuidas küll känd kätte saada?
Känd käes, äestatakse põld puutüvega.
Tibuke Hugo lõikab sirbiga vilja.
Viljakoristus
Kui kook valmis on kass ja koer platsis seda mekkima aga kanaema ja pojad saadavad nad ära. Enne töö, siis pidu!
Leivanädala aitas põnevaks muuta õpetaja Rita, pildistada aitas õpetaja abi Sirje ja loo pani kirja õpetaja Kaia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar