Seiklus algas juba bussis. Tüdrukud pidid kokku lugema kõik mööda sõitvad punased autod ja poisid sinised autod. Lugedes ja teed silmitsedes olime märkamatult Tehnikaülikooli peatusesse jõudnud. Statistilises kokkuvõttes selgus, et meie linnapildis on siniseid autosid oluliselt rohkem kui punaseid.
Metsa jõudes lasime käest lahti ja nüüdsest oli lastel vabadus. Uurisime metsa kuhu jõudnud olime ja lapsed said teada, et sirges reas olev metsatukk on istutatud, mitte looduslikul teel kasvanud.
Lapsed said ronida puu otsa, otsida toikaid, käbisid ja muud põnevat. Kui juba tühje pudelid ja patareisid hakati korjama, tegime väikese reegli, et maast korjame vaid looduslikku materjali ja leitu tuleb ise lasteaeda kanda. See reegel reguleeris nii mõnegi lapse kogumiskirge ja vaadati kriitilise pilguga üle, mida kaasa võetakse. Mõne lapse leiud olid muidugi oivalised. Liisi leidis mitu oksa, mis valmis mänguasjad ja vahva krkodilli sarnase juurika, mis küll pidi metsa jääma, sest püsisi tugevalt maa sees. Kirke leidis toredad prillid.
Lapsed said ronida puu otsa, otsida toikaid, käbisid ja muud põnevat. Kui juba tühje pudelid ja patareisid hakati korjama, tegime väikese reegli, et maast korjame vaid looduslikku materjali ja leitu tuleb ise lasteaeda kanda. See reegel reguleeris nii mõnegi lapse kogumiskirge ja vaadati kriitilise pilguga üle, mida kaasa võetakse. Mõne lapse leiud olid muidugi oivalised. Liisi leidis mitu oksa, mis valmis mänguasjad ja vahva krkodilli sarnase juurika, mis küll pidi metsa jääma, sest püsisi tugevalt maa sees. Kirke leidis toredad prillid.
Urve algatusel otsustasime ise oma raja kaardistada ja selleks pidid lapsed andma põnevatele kohtadele, mida nad näevad nime. Nii sai kaardus puurägastikust Armupuu, metallalusest Helikopteri maandumispaik, kivi hunnikust Hiiglase kivihunnik, jne
Puujuure peal on mõnus puhata ja Urve juttu looduse muutumisest kuulata.
Siin on kasepuu
ja see on vaher
Saime teada, et suured sipelgad on kuklased ja sama suur pesa ulatub neil ka maa alla. Sipelgad olid juba üpris unised.
Olime hommikul enne matkale minekut männiokastest siili meisterdanud ja nüüd metsas tabas meid suur õnne üht unist siili kohates. Siilike ise oli meid kohates nii ehmunud, et ei julgenud plehkugi pista, lasi end rahulikult silmitseda. Lastele oli see väga suur üllatus ja rõõm.
Suurele lagendikule jõudes sai iga laps oma kiiruse proovile panna. Põgene vaba laps.......
Suurele lagendikule jõudes sai iga laps oma kiiruse proovile panna. Põgene vaba laps.......
Piknik on olnud alati matka kõige olulisem osa ja selle soovist anti juba bussis märku kuigi olime äsja pudrulauast tõusnud. Küll maitses toit hää peale pikka kõndimist, turnimist ja jooksmist. Nagu ütleb vanasõna "Tühi kõht on kõige parem kokk".
Peale väikest keha kinnitamist tegid lapsed õuekunsti. Nad hõõrusid rasvakriitidega läbi paberi puukoore mustri lehtedele, millest hiljem valmis õpetaja käe all sügispuu rühmaruumi seinale.
Rühma seina kaunistab nüüd selline puu!
Sirutus, venitus ning jõu-ja ilunumbrid.
Mäkke tõus, see nõudis parajat võhma nii suurtelt kui väikestelt. Nõmme mäkke jõudes puhkasime puujuurtel ja vaatasime linna, kas siit kaugelt paistab meie lasteaed.
Tehnika Ülikoolis, mille hoone eest me matka alustasime õpivad tulevased insenerid, arhitektid ja muud targad inimesed. Sild, millelt alla vaatasime on samuti selle kooli õpilaste projekteeritud ja ehitatud.
Väike jalutuskäik sügisesel Nõmme turul pakkus nii silmailu kui põnevust.
Bussi oodates õpetas Urve meile õpetajate nooruspõlvest pärit mängu "Pikknina", mis oli iga klassiõhtu prgrammis. Meie lastelegi pakkus see mäng palju nalja ja lõbu.
Matka korraldas õpetaja Urve, pildistada aitas õpetaja-abi Sirje, kirja pani õpetaja Kaia
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar