teisipäev, 27. detsember 2016

KALEVIPOJA JÄLGEDES

Seeordne Kumu tund oli mõjutaud Kalevipoja eeposest ja surmast (et seda mitte karta vaid pigem austada elu, mida me elame) ning  autundest.
Nagu tavaks, kordas õpetaja Andrus kunstisaali sisenedes laste abiga eelnevates tundides räägitu üle. Lastel oli üllatavalt palju detaile meeles, mis tegi nii meile, õpetajatele,  kui  ka muuseumipedagoogile rõõmu. Raske ja keeruline aga oli ikka  meelde jätta valge materjali (marmor) nimi, kuna tavaelus me ju sellega eriti  kokku ei puutu.
Esimene uus kunstiteos, mille ees peatusime oli Kalevipoja ema Linda kuju. Õpetaja Andrus rääkis lastele, kes ta on ja kuidas sündis Kalevipoja eepos.


Järgmises saalis tutvusime Eesti kunstnikutest vendade Paul ja Kristjan Rauaga. Õpetaja Andrus puudutas maalidel kujutatud surma teemat  selle nurga alt, et surm on elu loomulik käik. Meie kohus on elada oma elu  väärikalt, hoida ning nautida seda.


 Vaatasime ja arutasime, mida tähendab SÜMBOL. Nägime maalil kujutatud risti, mis lõkkesuitsust välja vormus, see oligi sümbol. 




Kalevipoja teema jätkus pildi ees, kus Linda tassib oma mehe hauale suuri kive.




Kuulasime põnevat lugu Peetrist ja Kalmuneidusest ja sellest, et sõna tuleb pidada. Kui jutud kuuldud, mängisime kordamise mängu. Lapsed pidid vastama küsimustele, mis puudutas tunni teemat.


Siin tähtsate peade seas on ka Lydia Koidula, kelle laulu "Meil aiaäärne tänavas" me lastega laulame.


Kunstiklassis näitas ja rääkis õpetaja Andrus taas sümbolitest eesti rahva vöökirjas. Igal märgil oli oma tähendus. Lapsed kaunistasid oma vöö lemmikmärkidega.







Taas saime targemaks ja paremaks!

Pildistas ja kirjutas Kaia

esmaspäev, 26. detsember 2016

MEIL ON PÄKAPIKUD KÄINUD AGA MINA NEID EI NÄINUD

.....NÄGIME ME KINGIPAKKE, HÜPPAME NÜÜD RÕÕMUST LAKKE

Selline tore üllatuste kuusk ootas lapsi 1.detsembri hommikul rühma  koridoris. Igal päeval said lapsed ühe kingipaki avada, kus sees oli ohtralt värvimise ja meisterdamise kraami. Numbrid karpidele kirjutasid lapsed ise.





Ühiselt joonistati suur jõulupilt  mõeldes kõigile neile, kel jõulude ajal nii hästi ei lähe. Mõned lapsed on haiglas, teistel pole kommi ega kingiraha jne.



Enne 1.detsembrit  avasime lastega ka haldjapurgid. Loendasime ja arvutasime, mis värvi pärlid kellelgi oli. Siniseid-lillasid pärleid jagas tarkusehaldjas, rohelisi-tervisehaldjas ja punaseid-headusehaldjas. Selgus, kes oli parimad sööjad, nutikad või head lapsed.  Olime  päkapikkude raamatupidamises abiks!





Kui pärlid loendatud ja töölehele märgitud, valmisid neist käevõrud, kaelakeed, sõrmused.







Detsembrikuu tõotas tulla igati kiire ja põnev. Õpetaja Urve alustas tantsuhommikutega, mis toimusid igal teisipäeval ja neljapäeval saalis kell 8.15. Toredad ja lõbusad tantsud meeldisid lastele  väga ja nii mõnigi hiline tulija hakkas neil päevil varem lasteaeda jõudma.








Esimeseks advendiks olid lapsed varakult ette valmistunud ja teinud ise vahaküünla, seda tänu Hugo isale, kes tõi meile vahatahvlid.



Traditsiooniliselt üllatasid Alasniidu suured ja  vahvad päkapikud ka sel aastal  neljal advendiesmaspäeval  lapsi saalis muinasjuttudega. Sel aastal olid jutud  "Tarbi targalt" kogumikust, mis oli õpetajate omalooming ja millest valmis kadrilaadaks CD. Kevadeks on plaanis koostada antud  juttudest ja piltidest raamat.









Sel aastal saime lastega oma jõulunäidendit lausa kahel korral esitada. Peaproovina esinesime kodulaste jõulupeol. Lapsed olid väga tublid ja nautisid esinemist. Jõululugu rääkis päkapikkudest, kes kaotasid jõuluvana koti Võlumetsa ja  lugu rääkis sellest, mis seal siis kõik juhtuma hakkas....








Kuid eks päkapikud piilusid terve kuu akna taga ja nägid, kuidas lapsed mängisid ja õppisid.










Jõuluks saime ka kuuse tuppa, mille lapsed omal käel ja väel kaunistasid.



Kui  ka piparkoogid valmis said , oligi jõulupäev kätte jõudnud.



Traditsiooniliselt tähistame igal aastal  peopäeva   rühmas mõnusa jõuluhommikuga. Vanemate abiga katsime taaskord laua hea ja paremaga, nautisime koos olemist, laulsime ning rääkisime jõulupühadest, mis kellegile sellega seostub ja miks lastele jõulud meeldivad. Kõlama jäi, et siis on vaikus ja rahu ja ilus (jõulutuled). Kingitusi ja meelehead ei mainitud pea kordagi.




Kui esmane kõhutäis söödud, joonistasid lapsed tagatoas neljanda advendiküünla oma pildile, mida olime kuu jooksul täiendanud. Lisaks sellele joonistasid lapsed jõulunäidendi kava, mille õhtul vanematele kapi peale koos piparkookidega  üllatuseks jätsime.




 Peo päeval ootas meid veel üks üllatus. Pääsusilma õpetaja tütar tegi meie lastele kooliprojekti raames keemiakatseid. Katsed olid nii vägevad, et  panid meie lapsed päris ahhetama ja kindlasti tekitasid huvi keemia vastu.



Selline nägi peopäeval välja  koridor ...




 ...ja välisesik

Pidulaud oli terve päeva kaetud ja näksimist jagus õhtuni.





Õhtune kohupiimakreem sobis hästi puuviljade ja muu näksiga.




Enne pidu  tegime lastega kuu jooksul valminud pillidega orkestri ...



... ja hiljem  joonistasid lapsed   rahunemiseks jõuluvanale rõõmupildid, millega kavalamad ka  kingituse lunastasid.









Pildistada aitas Ülle, kirja pani Kaia