Seeordne Kumu tund oli mõjutaud Kalevipoja eeposest ja surmast (et seda mitte karta vaid pigem austada elu, mida me elame) ning autundest.
Nagu tavaks, kordas õpetaja Andrus kunstisaali sisenedes laste abiga eelnevates tundides räägitu üle. Lastel oli üllatavalt palju detaile meeles, mis tegi nii meile, õpetajatele, kui ka muuseumipedagoogile rõõmu. Raske ja keeruline aga oli ikka meelde jätta valge materjali (marmor) nimi, kuna tavaelus me ju sellega eriti kokku ei puutu.
Esimene uus kunstiteos, mille ees peatusime oli Kalevipoja ema Linda kuju. Õpetaja Andrus rääkis lastele, kes ta on ja kuidas sündis Kalevipoja eepos.
Järgmises saalis tutvusime Eesti kunstnikutest vendade Paul ja Kristjan Rauaga. Õpetaja Andrus puudutas maalidel kujutatud surma teemat selle nurga alt, et surm on elu loomulik käik. Meie kohus on elada oma elu väärikalt, hoida ning nautida seda.
Kalevipoja teema jätkus pildi ees, kus Linda tassib oma mehe hauale suuri kive.
Kuulasime põnevat lugu Peetrist ja Kalmuneidusest ja sellest, et sõna tuleb pidada. Kui jutud kuuldud, mängisime kordamise mängu. Lapsed pidid vastama küsimustele, mis puudutas tunni teemat.
Siin tähtsate peade seas on ka Lydia Koidula, kelle laulu "Meil aiaäärne tänavas" me lastega laulame.
Kunstiklassis näitas ja rääkis õpetaja Andrus taas sümbolitest eesti rahva vöökirjas. Igal märgil oli oma tähendus. Lapsed kaunistasid oma vöö lemmikmärkidega.
Pildistas ja kirjutas Kaia
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar