MA KUULEN JA MA UNUSTAN. MA NÄEN JA MA JÄTAN MEELDE. MA TEEN JA MA MÕISTAN!

Jaanuaris-veebruaris lisasime õues olevale värvivaesusele  toas veidi värvi. Läbi erinevate tegevuste ja katsete õppisid Nurmenukud, mis on põhivärvid ja kuidas tekivad segavärvid.

Esimese katse käigus selgus, mis on põhivärvused.

Iga laps valis endale viltpliiatsi, tegi sellega  täpi  majapidamispaberi ribale ja jälgis, kuidas vesi mõõda paberit täpini jõudis ning mis siis värviga juhtus. Põhivärvused- punane, kollane, sinine ei muutnud värvi, kuid teistes täppides võis näha erinevate värvide kombinatsioone. Eriti tore värvigamma tekkis musta ja lilla täpi  segunemisel veega.

Vanaema kootud mütsile mustrit tehes pidid lapsed kasutama põhivärve ja neid omavahel segades mustrit maalima. Tekkisid pruun, oranz ja roheline värv.

Paaristööna segasid lapsed värve. Nii nägid nad töö käigus, mis värv tekkib kahe värvi segunemisel.

Seguvärvidest valmisid  kuusepuule õuekaunistused.

Mis on virmalised? Seda uurisime internetist ja vaatasime seal kuvatud kauneid fotosid.

Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud 

osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

                                                Nii kujutasid Nurmenukud virmalisi.

Vanaema käpikud ja tuttmüts said kaunistatud viltpliiatsite segamisel veega ja guassiga põhivärve segades.

E. Niit raamatus "Suur maarlitöö" ütleb kunstnik, et kui silm väsib värvidest, siis tuleb appi valge. Meiegi panime kõik värvid keerlema nii kiiresti, et silmapettena tekkis valge, selleks kasutasime CD plaate ja  laste värvitud värvisektoreid.

Vurritamist jagus pikemaks ajaks, kelle käed nobedamad olid, selle ketas valgemaks  muutus.

Meie tulevase multifilmi jaoks värvisid tüdrukud ühel õhtul "segavärvi peresid".

Katse lillega! Lisades lilleveele erinevaid värve, katsetasime kas lill muudab värvi. Esimesel korral guassi ja tindiga katse ei toiminud. 

Järgmisel korral lisasime lilleveele punast toiduvärvi ja see muutis valge nelgi kaunilt roosakirjuks.

Värviteema lõpetasime "Värvilise sõbrapäeva hommikuga". Mängisime erinevaid värvimänge, tantsisime värvitantsu ja ladusime vanemate toodud puu-ja juurviljadest kauni söödava vikerkaare. 

MÄRTSI alguses panime Nurmenukkudega pühademuru kasvama, eelnevalt  laste värvitud paberpottidesse. 

Lapsed jälgisid oma muru kasvamist, kastsid, lõikasid iga reede, et muru ikka pühadeks välja ei kasvaks. Lõigatud muru saatsime Andrei jänestele.


  

Pühadeks said murupotid endale näo pähe! Kauneid kevadpühi!



Ilmade soojenemisel uurisime lastega,  kuidas tekkib pilv.

Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse.
Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatele tolmuosakestele ja tekivad pilved.

KATSE 1: Kuidas tekib pilv?

1. Valame purgi põhja veidi tulist vett. 2. Asetame purgisuule külmkapist võetud jääkoti. 3. Purki tekib pilv, mida on parem jälgida pimedas ruumis taskulambivihu valguses. Meie tegime seda päevavalguses ja nägime auru Silmapete katse. Joonistades paberile kummalegi poolele  ühte pidi lind, teisele poole tagurpidi puur ja kui seda  kiirelt nööride vahel vurritada, tundub nägu oleks lind puuris

Katse, kuidas joonlauda villase kindaga hõõrudes tekib elektrienergia, mis tõstab siidipaberits ussi pead meeldis lastele väga ja kõik proovisid madu taltsutada.

Igaaastane katse sibulaga,et näha kui oluline on päikesevalgus kõigele elavale. Panime ühe sibula aknalaua peale päikese kätte  ja teise pimedasse karpi riiulisse kasvama. 

Nädala möödudes oli muutus selline.

Kolme nädala pärast aga selline. Meie üllatuseks kasvas karbis olev sibul mitu korda suuremaks  aga temas puudus roheline värv ning lehed olid hoopis teistsuguse struktuuri ja lõhnaga. See tegi nõutuks mind , õpetajat, kes oli väitnud, et päike on kasvamiseks nii, nii tähtis. Koolis õpitud klorofüll ja fotosüntees tundus liig keeruline lastele ümber jutustada ja nii otsisime taas internetist abi.

.....kõige tähtsam on rohelistes taimedes toimuv orgaanilise aine valmistamine ja sellega kaasnev hapniku tootmine ja eraldumine õhku......

Märtsi alguses lõpetasime üle kuu kestnud hambakalendri täitmise. Vestluste käigus selgus, et lapsed on hakanud palju hoolsamalt hambaid pesema.
Auhinnaks sai iga laps diplomi,  "hädajuhuks" nätsupaki, kui hambahari  või hammaste pesemine ununeb. Lisaks väikestele üllatustele sõime tere nädal peale igat toidukorda lõpetuseks ühe õunasektori, kuna rahvatarkus teab rääkida, et hädaolukorras aitab see  hambaid puhastada, KUID EI ASENDA HAMBAPESU!

Naistepäeval otsustasime katset teha paberlilledega,  

 ehk jälgida kui kiiresti erinevad paberid vett endasse imavad. Eelnevalt arutasime  erinevaid pabereid katsudes kui õhuke või paks mõni paber on. Katsudes pabereid olid laste arvamusi  erinevad. Selgust andis  paberite vaatlus läbi klaasi. Kui  joonistatud kujund aknaklaasil oli näha, oli paber õhuke, kui mitte, siis paks. 

Lillekatseks pidi iga laps valima ühe kokkumurtud kroonlehtega lille ja selle välja lõikama. 

Välja lõigatud lill tuli pliiatsitega ära kaunistada...

....kroonlehed kokku murda ja asetada paberlilled veevanni. Põnev oli vaadata, kuidas lilled erineva kiirusega vees avanesid. Milline lill vajus põhja, mis üldse avaneda ei soovinud jne. 

 Vee kapillaarsuse selgitamiseks asetati eri sorti paberist lilled vette, et oma silmaga näha, missugune neist paremini vett imab. Selgus, et mida pehmem ja õhem paber, seda paremini ja kiiremini vesi sellesse imendub. Paks ja raske paber vajus aga kohe põhja.

 Et õppimine põnevamaks teha, arvutasime matemaatika päeval legoklotsidega. Nii said  selgeks ka mõisted kõrgem, lühem.

 Pindpinevust ehk "prääksuv tops" tekitas katsepäeval lastel tõelist elevust.  Kohane ütlus" Nalja peab saama, muidu ma ei mängi..." peab paika igas vauses.

 Kuna meie esimesed sibulad sel aastal vindusid, välja arvatud "karbisibul", siis panime ühel hommikul poistega uued sibulad kasvama, seekord juba mulda. Ehk meeldib neile seal rohkem!

 

Meil on rühmas tavaks, et kui keegi käib reisil, siis ta võib soovi korral teistega oma reismuljeid jagada, pilte näidata, maiustusi pakkuda. Pildil räägib Mikk meile  oma reisist.

Õpetaja-abi Erika tutvustas lastele oma hobi ja näitas kuidas valmivad rahvariidevööd.

 Mis on veel toredam kui loomad lasteaias, et õppida nende eluolu, välimust ehedalt. Enne munapühi tõi Adeele-Liisa oma jänese lasteaeda. Saime teada, mida jänes sööb, kus ta magab, mida ta armastab. Selgus, et meil on tõelised loomasõbrad rühmas, raske oli näppe jänkust eemale saada.

Jänkuke lõi silmad särama igal lapsel!

Märtsi kuus said tänu õpeta-abi Erikale lapsed palju 

iseseisvamaks. Nüüdsest tõstavad lapsed hommikuputru ja suppi endale ise. Nii mõnelgi  hommikusel mittesööjal on  isu paranenud ja putru tõstetakse lausa mitu korda juurde

NII ME ÕPIME!

 Katseid viisid läbi õetajad Rita ja Kaia. Kirja pani Kaia

KAUNISTAGEM EESTI KOJAD KOLME PÕHIVÄRVIGA....

Meie kaunistasime oma Nurmenukkude  koja nii kolme põhivärvi kui ka kaunite rahvusmustrite, rahvuslindude ja seto ehetega.

 Oma rännakutes mööda Eestimaad olime sel kuul jõudnud Lõuna-Eestisse Setomaale. Õppisime naljakaid sõnu ja kümneni numbreid lugema. Mõned lapsed, kes meil kõiki häälikuid veel ei ütle, räägivad nagu päris setokad -üts, kats jne. 

Enne suurt Eesti Vabariigi sünnipäeva aktust meisterdasime lastega Seto sõle. Vaatasime internetist, millised Seto laulumemmed välja näevad, mitu kilo ehteid neil kaelas ripuvad ja millised need suured sõled lähemalt paistavad. Meisterdamine kulges Seto leelo saatel. Tüdrukud olid väga osavad ja kui meie kaks poissi püüdsidki esialgu kõrvale hiilida, siis  õues  lubatud hõbedasprei kasutamine meelitas neidki meisterdama.

Sõle reljeefne muster laoti hernestest ja rukkiteradest.

Hõbedaspreiga pihustamine oli lastele päris raske, nii et  "tänavakuntsnikke"  neist nii pea ei tule.

ELAGU EESTI!

Eesti Vabariigi sünnipäeva aktusele võtsime kaasa enda meisterdatud lipud ja lehvitasime neid iga  laulu saatel hoogsalt.

 Hiireherned  uhketes rahvariietes esinesid meile vana rahvamänguga.

 Kõik koos mängisime "Mu isamaa armas" laulumängu ja laulsime laulutunnis õpitud laule.

 Aktuse lõpetuseks saime suu magusaks teha lipu värvides  kommiga.

Slaidiprogrammi saatel rääkis õpetaja Maie meile Eestimaa sümboolikast ja tähtsamatest asjadest , mis puudutab meie kodumaad.

 Lõpetuseks tegime ühispildi   Eesti  ja lasteaia lipu taustal.

 Laste värvitud munakarpidest valmis seto mustriga seinapilt kingituseks Eestimaale.

Eesti rahvuskivi on paekivi ja metsast leitud auguga kivimid sobisid hästi   laste valmistatud lippude hoidmiseks.

Kaunistagem Eesti kojad kolme põhivärviga....  Loodan, et nii  mõneski Alasniidu  kojas on nüüd külmkapi uksel  armsa Nurmenuku valmistatud külmkapimagnet.

Sünnipäevanädalasse mahtus ka esimene Karude koosolek. Enamus karusid on kaunis kostüümis lasteaeda tagasi jõudnud.

Karu koosolek algas luuletusega karust ja suure kalliga. Salaja sosistati karule kõrva kõige toredam asi, mis Eesti sünnipäeval kodus  tehti.

Peale jutte ja arutelusid, lahenduste otsimist püstitaud probleemile ja mõttekaardi koostamist ning mängimist, tegime karude massaazi. Selleks pidi iga sõber enne oma kaaslaselt küsima, kas ta tohib teda puudutada. Seejärel pidid sõbrad kordamööda  joonistama Karuema jutus saatel sõbra seljale pildi. Eks oli natuke kõdi ja naljaks ka aga see meeldis lastele väga. 

Kokku kirjutas õpetaja Kaia Beres