esmaspäev, 24. aprill 2017

KALAMEES ON LAHE MEES, TAL ON SÄGA KOTI SEES


Aprilli kuuprojekt on "Vesi suured laevad kannab, vesi palju jõudu annab". Alustasime projekti sellega, et küsisisime lastelt, mida nad  vee kohta teada tahaksid. Küll sealt tuli põnevaid küsimusi!  Vaatasime arvutist erinevaid videosid ja multikaid, otsisime vastuseid raamatust ja internetist. Ja saimegi igale küsimusele vastuse.

Alustasime sellest, et rääkisime vee tähtsusest ja tervislikust eluviisisist, liikusime edasi suunas: kuidas hoida vett, millised veekogud on olemas  ja kes seal elavad.
Häälisime kalapuzzledega...
  ning täheklotsidega.




Lugesime  "Klaabu juhtumused". Saime sõbraks Klaabuga, kes sündis veetilgast, eksis tiiki ja lõpuks jõudis suure vee äärde, mille kohinat ta kuulis ja otsis. Nii liikusime meiegi lastega tiigist suure ookeani  poole.
Meisterdasime lastega vihmavarjudega Klaabud ning ühiselt valmis tiik vesirooside, puuseenest konnade ja kauni veepõhjaga.
 

Mullikilega vajutades tuli põnev mullidega taust.



Meisterdasime lasteaia taga kasvavast pajuvõsas endale õnged. Lapsed said ise oksakääridega lõigata endale sobiva  ridva,  keerasid ridva külge nööri, teipsid selle ära, millele hiljem lisasime teise otsa magneti.

Kui õngeridvad valmis, istusid kõik see mees tõsiste nägudega õngitsema. See oli vahva vaatepilt! Nagu päris!




Tüdrukud võtsid asja sama tõsiselt.


Karl Markus tegi kastist endale lausa paadi.


Toas jätkus kuiv õngitsemine kuna magnetkonkse polnud veel nööri otsas. Kalameeste asend ja pühendumus oli aga hämmastav!


Õhtul kui magnetkonksud küljes, tegime lastega arvutamise kalamängu. Alguses pidid lapsed püüdma ühe või rohkem  kalu, kus arvutustehted peal.


Kui tehted "tiigist" otsas, siis lasime vastustega kalad "vette". Lapsed pidid kinni püüdma õige vastuse.



 Mäng jätkus harrastus kalastajatega.




Pidasime karude koosoleku, kus rääkisime sõber karudele, miks on vett vaja ja kuidas seda säästa.  Alustasime hommikuringi kalapuzzle mänguga, kus lapsed ladusid sõnu. Kui luuletus oma karukesele loetud ja kalli tehtud,  rääkisid  lapsed oma väikesele sõbrale lähiaja  muredest ja rõõmudest. Kes soovis, jagas oma tundeid  ka teistega.

Karukoosolekul tegime pilvemassaazi ja püüdsime õngega kalu, kus olid   laused vee kohta, mille lapsed karudele ette lugesid.


Reedel külastasime Pääsusilmade rühma, kus õpetaja Anne rääkis meile, millised lemmikud on kalad ja millist hoolitsust nad vajavad. vaatasime kuidas kalad söövad ja millised on väikesed beebiteod akvaariumis.


Õpetaja Annel olid sel päeval  kaasas tema lemmikloomad- rotid, kes olid väga armsad.  Kuulsime, millised lemmikloomad rotid on, mida söövad ja mis tingimustes nad kodus elavad. Väledad ja pehmed ning ääretult vahvad tegelased!Julgemad lapsed said neid kätte võtta või pai teha.



Üks põnev akvaarium lisaks kaladele oli Pääsusilmades veel. Seal olid hiigelteod, keda lapsed said samuti uudistada. Et tigu kätte võtta, pidi laps  käe enne märjaks tegema.



Kunstitööd merest tulid sel kuul sellised! Salvrätitrükis pildid, mille raamid sai kaunistatud liiva ja merekarpidega.




Klaverijutud "Luikede järv" ainetel sündisid  meie luigetiigid.

Keel ja kõne oli samuti seotud vee teemaga. lapsed pidid kuulama juttu, jätma meelde, mis sõnu nad jutus kuulsid ja need töölehel ära märkima. Lisaks pidi värvima  töölehel neli  kala juhendi järgi, välja lõikama ja aluspildile kleepima.

Kõigile vastustele leidsime vastuse interneti ja raamatute vahendusel, videod ja pildid arvtist ilmestasid saadud infot. 
Ann Marii ja Elise toodud merikarbid aitasid aru saada, mis tähendab, et merekarp ei kohise vaid meie peast tulev hääl kumiseb sealt vastu.











Tegime katseid "ujub, upub", mis lastele jtkuvalt meeldib. Iga laps valis rühmast ühe eseme, mis peopessa mahub. ta pidi pakkuma, kas tema valitud ese upub või ujub,  Seejärel tehti katse praktiliselt läbi. Mõne eseme puhul oli huvitav, et kui ta algul ujus  vee peal, siis mõne aja möödudes vajus põhja (imas vee enda sisse ja muutus raskeks nt nöör, seest tühi plastmasstempel).



Mikk tuli reisilt tagasi. Näitas lastele maakaardilt kus ta käis, millises ookeani ja mere ääres ning pakkus reisikommi.


 Kordasime üle põhivärvi ja kuidas nesit saab teha teisi värve. Kunstitegevuses pidid lapsed  värvima guassidega veepõhja, kasutades vaid kahte põhivärvi-sinine ja kollane. Roheliste veetaimede värvi pidid nad ise kokku segama neist kahest värvist.  Kui veepõhi värvitud, valis iga laps eelnevalt prinditud pildi veeelanikust, värvis selle, lõikas välja ja kleepis oma ookeani pildile.




Selle kuu teatergi  "Sinisaba seiklused" jutustas meile veest, kui oluline on majaksas ja kuidas tuleb käituda  vees ja vee ääres.

Aprilli lõpetas traditsioonile kevadine  PEREPIDU, mis sel aastal kandis nime "MEREPIDU". Pered said nautida varjuteatrit, veealust maailma, ilusalongi, batuudi lõbu, kohviku end turgutada ning meisterdada erinevates  rühmades. Meie rühmas said pered valmistada endale purjeka, mida saab kevadvetel ujutada.











Saime kõik palju targemaks ning samas  tekkis veelgi  suurem huvi veel rohkem teada saada!

Pildistas ja kirja pani õpetaja Kaia Beres


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar