Nii on, nüüdsest on meie lapsed ametliku tunnistuse saanud, et võivad oma sõpradele ja peredele läbi viia muusetunde.
Enne tunnistuse andmist saime osa viimasest Kumu muuseumitunnist. Käisime läbi kõik saalid ja kordasime üle, mis neist meelde on jäänud. Eriti hästi olid meeles lood, mis olid esimeses kolmes saalis, kuna sealsete kunstiteoste juurde olid käinud imelised lood. Lapsed olid tublid ja oskasid vastata kõigile muuseumiõpetaja Andruse küsimustele, kes oli meie suurepärane juhendaja terve aasta.
Kuid oli ka üllatusi. ühes saalis pidid lapsed üles leidma uued maalid ja neist meeldivama ette kükitama. Maalide vahetuse tingis Eesti kunstniku autorinäitus välismaal, kuhu olid püsinäituse mõned maalid saadetud.
Vaatasime veel kord naljakat maali, kus geomeetriste kujundite sisse oli peidetud haige käega mees.
Põikasime sisse huvitavasse saali, kus olid vaid pead, mis kõik rääkisid oma juttu. Lapsed pidid leidma taieste hulgast kummalise olendi, kes sinna ei sobi. See oli kajakas, mis sümboliseeris seda, et inimene võib ükskõik kui tark olla aga kui nad kõik koos rääkima hakkavad, on see üks suur plära ehk kajakakisa.
Lõpetasime tunni Eesti jaoks sünge ajastuga, mis rääkis sõjast ja küüditamisest ning inimeste valust, mida väljendasid ka kunstnikud oma töödes. Lastele pidi lahti seletama, mis piltidel sünnib. Miks vaid naised põllul tööd teevad (lapsed arvasid, et mehed magavad kodus), kuidas üks karjalaps oma lehma soost päästa üritab, miks inimesed öösel peredega läbi pimeda, külma vee põgenevad, miks maalil on varemes linn jne.
Helgema pildi sellest koledast ajast andis maal, kus naised tantsisid lehvikutega, et ehk igal ajastul on leidnud inimesed kuidas end rõõmustada.
Kunstiklassis jagas õpetaja Andrus meile kaasa paberid, mille lapsed ise ära saavad värvida ja neist hiljem lehvikud voldivad.
Ning lõpetuseks jagati kõigile tunnistused (magus komm peale kauba), mis tõestavad, et lapsed on pädevad läbi viima kunstitunde oma sõpradel ja peredele. Väikestele giidile jäävad abiks Kumu mapid, kus kirjas kõik muuseumitunnid ja kaasa kunstitööd, mis tehtud said.
Olime varunud endale veidi rohkem aega, et viimast muuseumitundi tähistada mänguväljakul aga nagu sel kevadel omane tabas meid rahe, tuule ja lörtsimöll. Kuid ega siis hull ilm lapsi mängimast takista, sai ronitud, kiigutud, keerutatud karusellil ja üks vallatu piltki ronilas tehtud.
Pildistas ja kirjutas õpetaja Kaia Beres
