Kuna valge lumi nii kutsuvalt õues meid ootas siis ei hakanud me aega viitma pika jutu ja külajooksuga vaid hakkasime kohe mängima ja trallima.
Alustasime lõngavõrgu mänguga kus iga laps pidi lõngakera kätte võttes ütlema ühe kodulooma nime, sest Kadrid olid pärit talust.
Iga laps jäi hoidma lõngast kinni nii, et lõpuks tekkis võrk. Seejärel proovisime kükitada, hüpata, kikivarvule tõusta (hoides kõvasti lõngast kinni) jne ning kõige lõpuks keerutasime end ämblikuvõrku kinni. Lõbu ja nalja kuhjaga!
Edasi läksime teise tuppa kus rohkem õhku ja ruumi. Kuna Kadrid on usinad siis proovisime meiegi Kadride näpuosavust. Vaibal oli kuhi nööpe ja igal lapsel nöör.
Lapsed pidid kiiruse peale ajama nööri otsa nii palju nööpe kui jõuavad.
Mäng lõppes kui nööbid otsa said.
Seejärel lugesid lapsed oma nööbid ära. Meie võidumehel oli 18 nööpi nööri otsas.
Kolmas mäng nõudis püsivust ja täpsust. Kuna Kadrid on usinad marjakorjajad, siis tuli üle tooliserva oma "vaarikas" või "mustikas" purki lasta.
Veidi harjutamist ja enamus lapsi sai ülesandega hakkama.
Vahelduses tegime väikese Kadritantsu. Et Kadripäeval juba külmetab siis muusika vaikseks jäämisel tuli lastel jääkuju võtta.
Tantsumöll tehtud tuli igal lapsel leida toast üks paberist lumepall. Mängisime võistkonniti "lumesõda".
Lõpetuseks istusime kõik ringi igal lapsel üks lumepall käes ja harutasime paberi lahti.
Üllatus, üllatus selle sees magas väike lepatriinu kes oli talveunne jäänud. Laste rõõmuks oli see šokolaadist!
Õues pidasime lumesõda edasi, sest taevataat oli kadridele valge maa kinkinud.
Peale lõunasööki voodisse pugedes lugesin lastele lõbusaid kadrijutte kus kirjeldati läbi nalja kadrikombeid. Küll need uned võisid põnevad tulla!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar