Hingele pai

November algas meil HINGEDEHOMMIKUGA. Põlevate küünalde valguses arutasime lastega miks paljud pered pühapäeval küünlaid põletasid. Üllatavalt palju lapsi teadis rääkida, et mammad ja papad  on pilve peal  ja see küünlavalgus rõõmustab neid. Kõik lapsed tahtsid rääkida sellest kes neil pilve peal on.
Kui olime kadunud hinged selgeks rääkinud, lugesin lastele M. Snunit  "Hingelind".  Raamat räägib sellest et kõigil meil on hing, mis tuleb meie sisse sündimise hetkest. Ja meie sees elab üks lind, Hingelind. Ta seisab ühel jalal ja teise jalaga hoiab võtit millega avab meie siselaekaid. Teinekord avab  ta jonnilaeka kuigi me tahaks olla väga hea, mõnikord aga kärsituse laeka kuigi me tahaksime vaikselt olla.  Lapsed kuulasid huviga ja kujutasid ette oma HINGELINDU. Rääkisin neile, et võiksime rohkem kuulata oma Hingelindu ja temaga rääkida. Kui ta avab paha tuju laeka  siis võiksime meie talle ütelda, et ole hea ja sule see laegas, ava parem hea tuju laegas.
Vaatsime piltidelt erinevaid Hingelindusid ja saime aru, et nii nagu inimesed on erinevad on ka iga inimese Hingelind eriline. Lapsed said kaunistada oma linnu ja nende ütlemisel kirjutasin sinna juurde mis laekaid lind a

Peale lõunaund läksime võimlema. Nägime oma toredates rohelistes särkides välja nagu üks vahva konnapere!

vab. Lõunaune ajal oli nii mõnigi laps näinud Hingelindu.