Selline oli meie oktoobrikuu projekti nimi. Millega muide võitsime rändauhinna Pelikan endale kuuks ajaks. Nimelt on õnn ja uhkus omada seda uhket lindu oma toas sellel rühma, kellel on kõige põnevam kuuprojekt. Meie lasteaias käisid külas Tabasalu Tibutare lasteaia õpetajad, kes tutvusid kõigi rühmade kuuprojektidega. Loomulikult olid kõik projektid põnevad ja uhked kuid seekord langes õnn meie tuppa.
Alustasin projekti sellega, et lõin oma fantaasiates puuhaldja Pinni, kes kutsus lapsi endaga seiklema. Iga nädala saime Pinnilt kirja, kus ta rääkis kas oma sõpradest ja loomadest, lindudest, kes talveunne jäävad ja kes ära lendavad
või andis lastele mõne ülesande. Läbi nende kirjade elustasime lastega muinasjutu looduses. Otsisime ja kuulasime puid, et leida puuhaldja kodu. Kahjuks jäi see küll leidmata kuna Pinni on arglik haldjatüdruk, kes näitab end vaid siis kui metsas on väga vaikne.
Oktoober oli õuesõppe kuu ja kandis üldnimetust "Terekäsi taimeriigile". Projekti avas suur mängupidu Alasniidu spordiväljakul kuhu olid kutsutud ka teised Harku valla lasteaiad.
Mängupidu viisid läbi toredad tegelased kelle punktides jagus teadmisi ja võistluslusti.
Kui pidu peetud alustasime looduse uurimist meie hoovialast kus vaatasime kõik puud üle ja saime aru, et need on väga noored, sest tüvest sai käega kinni võtta. Värava juures aga kasvavad lausa beebipihlakad, neil pole õiget tüvegi. Õppisime koos lastega U. Leies luuletuse "Väike puu", mis räägib sellest et igat puud tuleb hoida, et temast kunagi suur ja tugev puu kasvaks. Lapsed said luuletuse mõttest väga hästi aru ja elasid sellele väga kaasa. Meie hoovis kasvab kaks leinapuud.
Nii nagu meiegi kui oleme kurvad, tõmbame end kössi, nii need puudki meie hoovis hoiavad oma oksi allapoole.
Järve äärest oli külla tulnud Pinni sõbrad Kõrkja Kõrred millega lapsed õues uhked kunstiteosed lõid. Pinni kirjast saime teada, et Kõrkjad on unistanud alati kunstnikeks saamisest. Eks värvi jagus kombekatelegi aga emmed-issid olid õnneks väga mõistvad. Tegijal ikka juhtub!
Edasi uurisime lasteaia õueala maapinda. Minu ette näidatud ristikheina, teelehe ja võilillelehe järgi pidi lapsed ka ise muru seest üles leidma need taimed kuna neid on meie muru sees kõige enam. Lapsed said sellega kenasti hakkama ja nendest taimedest kostasime omamoodi herbaariumi ehk "Loodussõbra järjehoidja".
Vahvaid loodusmänge jagus õues igaks päevaks, mille käigus õppisime puulehti ja -vilju.
Järgmisel nädalal läksime Urvega loodusmatkale "Fotojaht", mille käigus pidid lapsed ära tundma kohad õpetaja piltidel. Fotojahil õppisime erinevaid puid ja taimi, igas fotopunktis täitsime ülesandeid. Erilist tähelepanu pöörasime mürgistele marjadele, et lastel kinnistuks ohutunne. Lapsed teavad nüüd, et vanemalt tuleb alati enne küsida kui midagi suhu pistad. Harku pargis jagus aega ka fantaasiarohkeks mänguks. Lisaks sellel korjasime pargist kaasa hulga meisterdamise materjali, millest valmisid imelised leheloomad, plastiliinist Pinni sõbrad, looduspillid, puulehtedest sajajalgne (pildil) jne
Templitrükk meeldis lastele väga!
Vaikselt liikusime õuealast välja ja käisime Alasniidu spordiväljakul mängimas ja otsimas tammepuud, mille koorel saaksime joonistada Pinnile kleidi, mis tuul oli talt ära puhunud.
Eriti põnev koht aga on meil siinsamas lasteaia taga. Heinamaa, mille sisse on end lõbus peita
ja mille seest korjasime heina millest meisterdasime Pinni
ja saatsime ta enda meisterdatud looduspillide orkestriga talveunne.
Heinamaalt leidsime põneva taime, mida saab nöörina kasutada kuna ta kannatas sidumist ja põimimist.
Lisaks meisterdustele ja õueskäikudele tegime ka kirjatööd. Värvisime haldjapilti, matemaatikat õppisime värvides pildil lehte või puud (mõiste "lühike-pikk, väike-suur, palju-vähe"). Terve oktoobrikuu jälgisime ilma ja lapsed ise täitsid ilmakalendrit.
Õues puid tudma õppides ja nende alt vilju korjates (mida Pinni oli lahkelt puude alla puistanud, sest meie lasteaia puudel veel viljad ei kasva kuna nad on väga noored nagu meie lapsed) tegime lastega LAND ART´I ehk maastikukunsti.
Oktoobri kuu sisse jäi ka leivanädal. Leivaauto tõi meile iga päev uue leiva lauale. Proovisime ka uut ilma jahuta ja pärmita tehtud leiba, mis küll lastele ei maitsenud. Kõige enam muidugi maitses lastele enda tehtud leib, mida valmistasime vana aja kombekohaselt, juuretisega. Mina eelkergitasin leiva kodus ja hiljem kui lapsed leivad vormi said meisterdatud, pidid leivad veel 2 tundi meie soojal põrandal kerkima. Ning seejärel tunniks ahju kööki, kuhu me leivad lastega koos viisime ja uurisime sealjuures kus meie toit valmib. Peale suurt tegemist maitses leib hää!
Leivanädalal vaatasime Jänku Jussi multikat kus näitlikult mängiti läbi teekond põllult leivani. seejärel degusteerisime järjekordseid uusi leibasid.
Ja muidugi see tore MUTIONU PIDU, mis tähistas sügise algust ja Mihklipäeva. Peol said kõik karvased ja sulelised kokku . Üheskoos tantsiti ja lauldi. Mekiti värsket turukraami ja vaadati kuidas Mutt ja Rebane Turumutiga äri ajavad.
Õuesõppe kuu lõpetas SÜGISANDIDE NÄITUS PEREPÄEVAL kuhu pered koos lastega väga vahvaid meisterdusi tõid ja seda kõike kiirreageerimise korras. Üleskutse näitusel osalemiseks teatati eelmine õhtu. Väga tublid! Vapramad pered tegid ka PEREPÄEVA loodusviktoriini läbi, mis pimedatesse õhtutundidesse jäi ja valguslambiga põnevust asjale juurde andis. Usun et sellest üritusest sain nii mõnigi vanem koos lapsega targemaks. Tublimad said tunnistused ja värviraamatu kingituseks. Maitsev saiake ja tee panid meeldiva punkti oktoobri kuule.
