teisipäev, 27. detsember 2016

PIPARKOOK FELIX JA KIEK IN DE KÖK


Jõulukuu projekti teemaks oli "Piparkook Felixi seiklused", mis sai alguse meile saabunud kirjast. Kiri rääkis Jõulumaal sündinud piparkook Felixist, kes soovis  oma juuri otsima minna. Muna, või ja jahu tulid  Jõuluvana talust aga kus on pärit need imelised vürtsid, mis annavad piparkookidele nime ja maitse?
Seda otsustaski uudishimulik piparkook otsima  minna. Ja meie saime tema seiklustele kaasa elada läbi kirjade ning arvutis muusika ja piltide näol.

Esimene maa, kuhu piparkook lennukiga lendas, oli Indoneesia, kuna seal kasvab suhkruroog, mis on piparkoogitaignas olulisemaid komponente. Kuidas suhkruroost kristalne ja valge suhkur saab, seda uurisime interneti vahendusel. Saime teada, et meie järve ääres kasvav pilliroog, mis Felixi arvates näeb suhkruroo sarnane välja,  on suhkruroost poole lühem.  Veel saime teada, et Indoneesias kasvab ka nelgipuu, mille õienupud korjatakse enne õitsemist ära ja nii saadakse eeterlike õlidega maitseaine. Kauneid nelgipuu õisi nägime vaid pildil, kuid nelgiterasid said lapsed nuusutada ja katsuda ka käe vahel. Lapsed said teada, et nelk on põletiku raviva toimeainega vürts. 
Felix kirjutas meile oma uutest sõpradest ja seiklusest kui ta  kohtas Indoneesias Komodo varaani, kes võib kasvada kuni 3 m pikkuseks. Mõõtsime lastega ära, et Sebastian ja Hugo pikali maas olles moodustavad selle  hiiglasliku looma pikkuse. Felix saatis meile Indoneesias kasvava kookospähkli, mille avamiseks läks vaja mitme mehe nõu ja jõudu. Küll mekkis kookospiim ja -pähkel hea!


Kuulasime arvutist Indoneesia muusikat ja  ostsustasime  nende  maade, mida Felix külastab,  pille meisterdada, et jõuludeks orkester kokku saada.




Valmivad Indoneesia trummid.



Järgmiselt maalt, Hiinast,  leidis Felix ingveri. Vaatasime  interneti vahendusel, kuidas ingver looduses kasvab. Jõime lastega ingveri teed, mis oli viirusvastase ja  toniseeriva toimega. Kuulasime Hiina muusikat ja uurisime nende tähti, hieroglüüfe. Lapsed said teada, et Hiinas elab kõige rohkem inimesi. Advendimuinasjutki oli hiinateemaline, mis rääkis sellest, et lapsed peaksid oma asju rohkem hoidma. Kuulsime, et enamus asju tehakse Hiinas,  seda saab iga laps ka kodus järgi vaadata, kas tema mänguasjade all on kirjas "MADE IN CHINA".

Indias leidis piparkook Felix kardemoni ja kaneeli.  Saime teada, et kaneeli saame puukoorest, mida peale vihmaperioodi puudelt kooritakse. Kardemon aga kasvab taime küljes ja peidab end  väikeste seemnetena  kuprate sees. Oma kirjas kirjeldas Felix oma sõpru, kellega ta reisil tutvus ja mida ta erinevatel maadel nägi. Meie nägime interneti vahendusel pilte ja videosid. Saime teada, et India rahvusloom on tiiger. Enamus meie rühma lapsi on tiigri aastal sündinud nagu meiegi Ritaga. Rahvuslind on paabulind. Saime maitsta ka rahvusvilja, mangot, mille Felix meile saatis. Nägime piltidelt India taksot, riksat, millega Felix sõitis.

Viimasena jõudis Felix üle mitme ookeani Ameerikasse, kus ka Andreas mõni aeg tagasi oli käinud. Vaatasime Andrease  Ameerika pilte ja kuulasime reisijutte.


 Saime Felixi kirjast teada, et Ameerika põliselanikud olid indiaanlased, kes elasid vigvamites ja elatusid kalapüügist ja jahtimisest. Tegime ka ise lastega vigvami, mis tuli välja kui armas jõulupuu, kuid selle püsti püsimisega oli raskusi. Lastel oli tükk tegemist riideribade punumisega. Peame veel harjutama või indiaanlastelt nõu küsima.




 Saime teada, et indiaanlastel olid vahvad nimed nagu "Istuv Karu, Väle Kotkas jne". Panime lastega  suled pähe ja mõtlesime ka endile nimed, tervitasime üks teist  pealiku trummi saatel. Laste mõeldud nimed olid vägevad nagu nad isegi!



 Ameerikast leidis Felix apelsinid, mis on meie piparkoogiretsepti salajane osa. Apelsinid ja mango, mis ootas valmimist meelitas kohale väikese hiirekese, kes oli  hommikusel kohtumisel sama ehmatanud kui minagi.





Nagu tellitult korraldas Kiek in de Kök  piparkookidest ja vürtsidest rääkiva muuseumitunni. Saime teada, mis hoone oli vanasti Kiek in de Kök ja millest tuli tema nimi. Nimi on tulnud saksa keelest ja tähendab "vaata kööki". Torn asub nii kõrgel linna kohal,  et näeb  lausa teiste  köökidesse.

Uurisime  milline on hoone väljast ja miks oli tal nii palju aknaid ja muid avausi jne


 Sees saime uurida, milline on hoone ehitus, vaadata läbi klaaspõranda keldri ja mõelda, mida seal hoiti. Ikka püssirohtu!

Kua torni kasutati vanasti kaitse eesmärgil, siis oli muuseumis  kahureid iga nurga peal ja igas mõõdus.Läbi klaaspõranda nägi alla keldrisse, kus laudadel ootasid meid juba piparkoogist tornid.

Muuseumiõpetaja räägib lastele torni ajalugu.


Et  glasuur jõuaks kuivada, alustamise piparkookide kaunistamisega.



Glasuuri oli ohtralt. Kes tegi tornile mustri, kes kattis piaprkoogi lihtsalt paksu glasuuriga. Rahule jäid igatahes kõik!











Kui tornid kaunistatud, algas "vürtsi programm". Kuulasime, kuidas mitusada aastat tagasi Tallinnas piparkooke tehti, nägime  piltidelt vorme ja kujusid, mis meenutasid tänapäeva küpsiseid.  Saime teada, et piparkooke said lubada endale vaid rikkad, kuna vürtsid olid väga kallid, sest neid toodi üle mere.  Millest tuli Tallinna ehk kaupmeeste rikkus? Soolast, kuna sool oli kallis ja väärtulik kraam. Tol ajal külmkappe polnud ja sool  aitas säilitada toitu, lisaks maitsestamisele.



 Saime nuusutada ja vaadelda erinevaid vürtse. Lapsed tundsid pildil kohe ära juba eelnevalt õpitu, näiteks ingveri. Nägime ka kardemoni kupraid ja seda kuidas neid uhmerdati.


Vürtsiprogramm läbi, viis õpetaja meid torni ekskursioonile. Kõrged ja kitsad kivitrepid olid vägevad!  Vanalinna maketi juures uurisime, millised olid veel kaitsetornid  Tallinna linnamüüris.

Lisaks kahuritele ja muudele sõjariistadele,  oli muuseunis uhke valik laevamudeleid.


Usun, et kui lapsed kodus oma hiigeltorne krõbistasid, meenutasid nad uhket ja võimsat Kiek in de Kök´i, kuhu nad järgmine kord ka pered viivad.

Kui piparkook Felix oli oma juured  üles leidnud ja koostisained kokku saanud, valmistasime lastega ise piparkoogitaigna.
Enne seda harjutasime  savist ja soolataignast lumehelveste tegemist, et kaunistada koridori lae all olevad oksad

Kauni  mustri tegime peale elupuu oksaga.


 

 Piparkoogi tegu lustasime sellega, et tüdrukud võtsid retsepti ette ja vaatasid, mis kogustes tuleb vürtse kokku segada.





Kõrval lauas käis usin apelsinikoore riivimine. Kuna seda oli retseptis ette nähtud 2 klaasi täit, siis said kõik soovijad oma riivimisoskust harjutada.


Oluline osa taignas oli ka margariinil, mis tuli väikesteks tükkideks teha.



Oskar aitab nelgiterasid kohviveskiga jahvatada...

... ja lisab vett suhkrusiirupi  jaoks.


Getter riivib ingverit.


 Et piparkoogid kerkiks, panevad Ann Marii ja Kirke Brit jahu sisse soodat.




 Kui kõik koostisained olid kokku segatud, hakkasime suhkrusiirupit keetma...

... ja peale seda pruunistasime suhkru, mis pani meie toa magusalt lõhnama.





Kõige lõpuks tuli kuivaine magusa ja lõhnava segu sisse segada, mis on ütlemata raske töö ja vajab tugevate poiste abi.




Karl proovib, kas on ikka kõike parasjagu.

Järgmisel päeval läks piaprkoogi küpsetamiseks. Enamusel oli kaasa oma taignarull ja kodused lemmikvormid. Enne küpsetamist näitasin lastele kuidas ökonoomselt taignast piparkooke teha. Selleks tuli taigen  rullida  otse küpsetuspaberile ja vajutada  vormid võimalikult üksteise lähedale. Kui   vormid vajutatud, tuli ülejääk taigen vaid vormide vahelt ära noppida. nii jäi ära piparkookide ladumine laualt plaadile. Lapsed olid usinad õppijad ja tulid sellega väga hästi toime.
Ja nii sai mitu küpsetuslehetäit piparkooke igaüks teha.





 Peale väikest juhendamist sai Elis piparkoogituhina sisse.


Õhtul toimus suur glasuuritamine, nii et terve tuba oli kui suur  pidulaud.


                                                                 Magusad kunstiteosed!



Tuutu maitsvate piparkookidega jõudis lasteaia peoõhtul koos peokava ja kaartiga ka kodudesse.



Pildistada aitasid  Ülle ja Rita, jutu pani kokku Kaia 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar