Sel aastal võtame iga kuu ühel neljapäeva osa Kumu kunstitundidest. Enamus lapsi polnud varem Kumus käinud ja olid seetõttu enne esimest külastust elevil. Bussisõit läbi linna Kumu poole oli juba piisavalt tore! Tüdrukud loendasid kollaseid ja poisid rohelisi autosid, mida oli üpris vähe. Sellest tegime järelduse, et teatud värvitoone kasutatakse autode tootmisel harva (lilla, oranz, roosa).
Kumusse sisenesime maja tagant ja sealt avanev vaade Kumu sisehoovile ja Kumule oli vägev!
Majja sisenedes köitis koheselt laste tähelepanu kaks hiigelsuurt rehvidest tehtud tugitooli, mille otsas lapsed küll kaua turnida ei saanud, sest meid ootas juba muuseumiõpetaja Andrus, kes tegi tutvumisringi ja vestles lastega teemal, kuidas käituda muuseumis. Saime teada, et muuseumi valvab nii päeval kui öösel mitusada kaamerat.
Peale reeglite kinnistamist liikusime hiigelsuure liftiga, millega on sõidutatud ka veoautosid, teisele korrusele, kus alustasime kunstitundi Balti saksa kunstnike saalist.
Uurisime vanu portreesid ja maale. Saime teada, et portreed olid umbes 300 aastat vanad ja seal oli kujutatud vaid Balti sakslasi, kuna eestlased olid sel ajal pärisorjad. Saime teada, et maale tehti vanasti seetõttu nii palju, et ei olnud fotoaparaate, mis oleks jäädvustanud olukordi ja inimesi. Inimesed maaliti portreedel tihti vanemaks, nooremaks, paksemaks, peenemaks, seda tellija soovil. Nii tekitas meie laste seaski segadust meesterahva portree, kus lapsed pakkusid maalil oleva isiku vanuseks 20-40 aastat. Selgus aga, et maalil oli 9 aastane poiss. Portreedel olevate inimeste silmi jälgides saime teada, mis on elutäpp. See on väike valge täpp, mis on inimese silma maalitud ja see jätab mulje nagu maalil olev inimene vaataks sulle otse silma ja on elav.
Pikk arutelu oli mitusada vana maali ees, kus oli kujutatud Põltsamaa kirikut. Lapsed said pakkuda, mis aastaaeg on pildil, mis tegevus pildil toimub, kas on õhtu või hommik. Saime teada, et tollane Põltsamaa mõisnik oli rikas ja tegus mees, kes arendas seal kandis jõudsalt elu.
Lapsed olid aktiivselt kaasatud muuseumitundi. Iga vaadeldava maali juures küsiti lastelt küsimusi ja muuseumiõpetaja seletas, mis maalil kujutatud on ja mida mingi ese tähendab (Nt: täheke lapse käes oli saiake, trumm oli märss, milles vanasti vedeliku hoiti, pill mida vanal maalil mängiti, oli torupill).
Lapsed said saalis ringi kõndida ja otsida õpetaja poolt kirjeldatud maali või mõnda detaili. Muuseumitund oli mõnus, lapsed said mugavalt maas istuda ja maale ja muid taieseid vaadelda.
Tutvusime esimese kuulsa eestlasest kunstniku Johannes Köleri loominguga.
Lähemalt vaatlesime hiigelsuuri maale „Herakles toob Kerberose põrguväravast“ ning teisi teoseid ja kuulasime väga põnevaid lugusid nende kohta. Lapsed otsisid jutus kuuldud esemeid maalidelt.
Lapsed olid lummatud ja kuulasid huviga kõike, mida muuseumiõpetaja Andrus rääkis.
Johannes Köler õppis ja arendas end Itaalias ja sealt ka tema Itaalia teemalised maalid, mida koos lastega vaatlesime ja arutasime, et mille poolest ümbrus, riided ja muu erineb Eestit kujutatud maalidest.
Lõpetuseks suundusime kunstistuudiosse, kus meile anti kaasa kodutöö- teha vanaaegne portree endast või kellestki teisest. Kõikidest muuseumitundidest kokku sünnib KUNSTIRAAMAT.
Esimene amps kultuurikoogist sai Kumus ampsatud, ootame põnevusega järgmiseid kordi!
Pildistasid Rita ja Ülle, kirja pani Kaia
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar