pühapäev, 9. oktoober 2016

AUSTA LEIBA, LEIB ON VANEM KUI MEIE


Leivanädalal kordasime üle leiva ajaloo, kuidas seda vanast tehti ja rääkisime tänapäeva leiva teekonnast meie lauale.
Nädala alguses vaatasid lapsed  veskitest pilte ja proovisid ka ise järgi joonistada. Rasvakriitidega joonistatud pildid olid suurepärased. Õues valmisid aga kiviklibust, PVA-st ja plasttopsidest veskid.


Toas said lapsed proovida kuidas käsikiviga  vilja jahvatati. Nagu selgus, on see päris keeruline, kuid eks meie tööriistad olid ka veidi nigelad.



Matemaatika tegevuses said selgeks mõisted g ja kg. Kasutasime mõistete kinnistamiseks keha kaalu (kättega kaalumist), köögikaalu, põrandakaalu ja vanaaegset kaalu. 


Lapsed kirjeldasid esemeid, mida nad kaalusid ja pakkusid välja, mis kergem- raskem. Vahelduseks muutsime toolid laudadeks ja lapsed said selle peal  kirjutada, joonistada võrreldavaid esemete paare.



Kaaludega kontrollisime, kas meie "keha kaal" tunneb õigesti ja selguski, et suur kivi oli kergem kui paks raamat, kuigi lapsed olid teisiti arvanud.

Matemaatiline tegevus jätkus loendamisega, kus iga laps pidi koostama viljakoti sisu  vastavalt enda käes olevale numbrile.



 Väikese viljakoti pidid lapsed ise kinni sõlmima ja siis sõbraga ära kaaluma.





 Selgus tõsiasi, et ka esemete arv ei loe alati. Kahel lapsel, kelle oli võrdne arv herneid kotis, oli erinev kaal, kuna herned olid erineva suurusega. Ja selleks ongi meil kaalusid vaja. Viljakotid leidsid koha veskite kõrvale.


Leivanädalal sõid lapsed erinevaid leibasid. Korrapidaja Ketter valmistas kaaslastele hommikul pasteedi leibasid.


Nädala lõpetasime leiva küpsetamisega. Põllede sidumiseks leidsid tüdrukud ise väga kavala meetodi.


Eelmisel õhtul olime lastega  juuretisega leiva  käima pannud. Hommikul oli tuba haput lõhna täis, kuid see oli üks kerkimise protsesse nagu lapsed teada said.
Leiva küpsetamiseks vajalikud asjad laual, hakkasime toimetama. 


 Kõik said  taina valmistamisel abiks olla.





Kui jahu lisatud, said poisid aru, kui raske on leivategu, sest tainas oli sitke ja raske segamiseks.
Suhkut ja jahu kaalusime köögikaaluga.








Tainas valmis, hakkasime pätsikesi tegema. Selleks on oma nipp- käed tuleb märjaks teha, et taigen kätte külge ei kleepuks. Eks mõni laps ehmus ka nätskest segust nii ära, et keeldus seda kätte võtmast.

Vanaaja raamatust, mida sel nädalal lugesime, saime teada, et  vanasti pandi leiva küpsetamise ajaks rätt pähe. Pidasime meiegi tüdrukutega sellest kombest kinni.

Pätsikeste peale tegid lapsed enda  märgid.




Leivaauto oli toonud meile 7 sorti leiba, mida asusime degusteerima. 




Taldriku äärel olid numbrid, mille järgi valisid lapsed oma lemmiku. Nad kirjutasid numbri sedelile ja nii selgus võitja.
                                                  Ülekaalukalt võitis Fazeri "Must leib"

Õues mängisime lavastust "Kanaema kook". Lapsed pidid matkima põllutöid, mida on vaja teha leivavilja saamiseks. Kui maa haritud, pidid kanapojad valima kuhu terad kasvama panna-kas kruusa, liiva või mulda. Meie tibupojad olid väga targad ja kõik panid oma terad musta mulda kasvama.

 ... küll kutsus kanaema koera ja kassi endale appi, kes aga alati mõne vabanduse leidsid.


Lõpetuseks valmistas igaüks liivakastis oma  koogi.



Samal ajal kui meie õues teatrit tegime, küpsesid leivad ahjus liiga pruuniks, kuna köögiahi on palju võimsam kui kodus ja kokatädi Tiiu oli lõunasöögi valmistamisega hõivatud. Kuid lapsed ei lasknud end sellest häirida. Leivad sai pakitud laste kirjutatud leivaretseptiga kilekotti ja  nii nad koju  jõudsidki.


Lõpetuseks koostasime lastega teraviljadest hiigelsuure veski.  Harjutasime lugemist ja kinnistasime teraviljade nimetusi. Lapsed pidid  valima sedeli, kus oli teravilja nimetus ja leidma kirjapildi järgi õiged terad, puistama need õigesse sektorisse, kus oli kirjas nende teravili.



Pildistas ja kirjutas Kaia

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar