Üks värvide õppimise katsetest oli valge lilleõie muutmine värviveega. Esialgsel katsel see ei toiminud, kuid teisel katsel punase toiduvärviga muutus valge nelk kaunilt roosaks.
Pidu kogus hoogu ja siis läks juba tantsuks. Arvuti järgi tantsisime kõik koos lõbusat värvitantsu. Muusika oli nii kaasahaarav et lisaks lastele tantsisid õpetaja-abi kui ka Kaia ja Rita. Ja nii mitu korda järjest, et tantsusammud meelde jääks.
Lapsed olid oma kätetööst nii võlutud, et imetlesid ka ise valmis saanud vikerkaart. Paljud lubasid, et ütlevad kodus emadele-isadele, et need kataksid ka kodus nii toidulaua.
Mõnel oli kaardil sõbra nimi, kuid paljud olid saanud kaarti salapäraselt kaaslaselt.
Mikk oli Kaile ja Ritale teinud lausa mõistatuskaarti.
Kui postkast tühjaks sai, pidi iga laps ütlema oma kõrval istuva kaaslase kohta midagi ilusat. Kiidusõnadega polnud keegi kitsi!
Sõbrapäevahommikut alustas Rita regilaulu vormis tunnete lauluga.
Seejärel valis iga laps endale sõbra, kellega peeglimängu mängida. Kordamööda tuli "peeglil" matkida vastasseisja nägu, käsi või jalgade liigutusi. Nalja sai palju!
Puhkuseks jagasime lapsed värviliste vildikakorkide abil rühmadeks
ja läksime teise tuppa söödavat vikerkaart valmistama. Vanemad olid toonud meile suure hulga värvilisi puu-ja köögivilju, mis ootas nüüd lauale seadmist. Vastavalt loosiga võetud värvile jagasid lapsed rühmadekaupa oma värvi toidu kaarega lauale. Sinisega oli meil küll raskusi, kuid seda maitsvam see oli.
Esimese suutäie sai võtta taas vastavalt loosiga tõmmatud värvilie. Nii mõnigi ehmatas ära, et ta võibki vaid seda värvi süüa, kuid see oli vaid teadmiste kontroll, kas lapsed leivad vastavat värvi toidu laualt. Isu oli lastel hea ja vikerkaar kahanes silmnähtavalt. Tuleb välja, et laste isu sõltub kaunist serveerimsest.
Peale tervislikku kehakinnitust läksime taas mängima. Mängisime lastele tuttavat "Me lähme värve otsima" ("Rukist lõikama" ainetel). Kordasme enne mängu üle, mis on põhivärvused ja nende kokku segamisel tekkivad segavärvid. Mängu käik oli selline, et kaks põhivärvi käivad ringis ja laulavad ja kui on sõbra otsimise aeg, siis kolmandaks valivad selle värvi, kes nende kahe segunemisel tekkib. Tuleb tunnistada, et värvide teema polegi nii kerge, peame seda veel kordama.
Ja oligi saabunud see kõige põnevam hetk-sõbrapostkasti avamine. Enne seda jagasin lastele Adeele-Liisa valmistatud sõbrapäeva südamed, kuna ta ise oli haige. Iga kaart oli omanäoline ja oli näha, et need olid südamest valmistatud.
Sõbrapäeva postkast oli ääreni kaarte täis. Ka meie kõige elavamad lapsed olid ootusärevusest paigale naelutatud ja kuulasid, millal nende nimi öeldakse.
Elis võis lausa näituse oma kaaridest välja laduda.
Tõeline üllatus ootas lapsi alles enne lõunaund. Magamistoas oli põrand armsaid karvaseid karusid täis, igal südamega nimi kaelas. Lapsed pidid südametelt oma nime leidma ja nii said nad oma südamekaruga kokku. Karud jäävad lastele mure ja rõõmu kuulajaks ja nendega hakkame tegema koosolekuid, kus arutame lasteaias ettetulevaid olukordi. Juba samal õhtul ütles üks laps, et kas ta võib minna ja oma karule midagi rääkida. Loodame, et ka teised lapsed saavad oma karuga väga lähedaseks. Sel õhtul läksid kõik karud lastega koju, et saada endale selga toredad riided, mille järgi lapsed oma karu ära tunneks. Nüüdseks on enamus karusid lasteaias tagasi, mõnusas pesas koos emakaruga.
Pidu viisid läbi õpetaja Rita ja Kaia. Pildistada aitas õpetaja-abi Sirje. Kirja pani Kaia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar