KAUNISTAGEM EESTI KOJAD KOLME PÕHIVÄRVIGA....

Meie kaunistasime oma Nurmenukkude  koja nii kolme põhivärvi kui ka kaunite rahvusmustrite, rahvuslindude ja seto ehetega.

 Oma rännakutes mööda Eestimaad olime sel kuul jõudnud Lõuna-Eestisse Setomaale. Õppisime naljakaid sõnu ja kümneni numbreid lugema. Mõned lapsed, kes meil kõiki häälikuid veel ei ütle, räägivad nagu päris setokad -üts, kats jne. 

Enne suurt Eesti Vabariigi sünnipäeva aktust meisterdasime lastega Seto sõle. Vaatasime internetist, millised Seto laulumemmed välja näevad, mitu kilo ehteid neil kaelas ripuvad ja millised need suured sõled lähemalt paistavad. Meisterdamine kulges Seto leelo saatel. Tüdrukud olid väga osavad ja kui meie kaks poissi püüdsidki esialgu kõrvale hiilida, siis  õues  lubatud hõbedasprei kasutamine meelitas neidki meisterdama.

Sõle reljeefne muster laoti hernestest ja rukkiteradest.

Hõbedaspreiga pihustamine oli lastele päris raske, nii et  "tänavakuntsnikke"  neist nii pea ei tule.

ELAGU EESTI!

Eesti Vabariigi sünnipäeva aktusele võtsime kaasa enda meisterdatud lipud ja lehvitasime neid iga  laulu saatel hoogsalt.

 Hiireherned  uhketes rahvariietes esinesid meile vana rahvamänguga.

 Kõik koos mängisime "Mu isamaa armas" laulumängu ja laulsime laulutunnis õpitud laule.

 Aktuse lõpetuseks saime suu magusaks teha lipu värvides  kommiga.

Slaidiprogrammi saatel rääkis õpetaja Maie meile Eestimaa sümboolikast ja tähtsamatest asjadest , mis puudutab meie kodumaad.

 Lõpetuseks tegime ühispildi   Eesti  ja lasteaia lipu taustal.

 Laste värvitud munakarpidest valmis seto mustriga seinapilt kingituseks Eestimaale.

Eesti rahvuskivi on paekivi ja metsast leitud auguga kivimid sobisid hästi   laste valmistatud lippude hoidmiseks.

Kaunistagem Eesti kojad kolme põhivärviga....  Loodan, et nii  mõneski Alasniidu  kojas on nüüd külmkapi uksel  armsa Nurmenuku valmistatud külmkapimagnet.

Sünnipäevanädalasse mahtus ka esimene Karude koosolek. Enamus karusid on kaunis kostüümis lasteaeda tagasi jõudnud.

Karu koosolek algas luuletusega karust ja suure kalliga. Salaja sosistati karule kõrva kõige toredam asi, mis Eesti sünnipäeval kodus  tehti.

Peale jutte ja arutelusid, lahenduste otsimist püstitaud probleemile ja mõttekaardi koostamist ning mängimist, tegime karude massaazi. Selleks pidi iga sõber enne oma kaaslaselt küsima, kas ta tohib teda puudutada. Seejärel pidid sõbrad kordamööda  joonistama Karuema jutus saatel sõbra seljale pildi. Eks oli natuke kõdi ja naljaks ka aga see meeldis lastele väga. 

Kokku kirjutas õpetaja Kaia Beres

LUMI ON MUNASJUTT

Talv on rõõmustanud meid rohke lumega. Lapsed on kasutanud iga sulalume  toredate lumekujude meisterdamiseks, pallide patsutamiseks ja ennast  lumes veeretamiseks.


Käisime Pääsusilmade hiigelmemmedelt inspiratsiooni saamas.

Kelguga veeti palle õigesse kohta.

Nii valmivad Hugo ja Miku lumejänkud.

Sebastian alustas lumekindluse meisterdamisega, Karl aga vedas pall-palli haaval lumejänku kokku.

Kui poisid lumekujusid tegid, nautisid tüdrukud suusalund.

 

Meie lumekujude park.

Ketteri ja Rihanna vallatu jänes.

Järgmise lumesajuga valmisid Sebastiani ja Oskar Lukase lumetaat.

Õhtuks oli Sebastianil juba kolm lumememme kokku veeretatud, mis kahjuks paari päeva pärast tükkideks olid sulanud.

Lume korral teeme enne tuppa minekut jooksu asemel lumesõda vastu lasteaia seina. Proovime täpsust, kõrgust ja  viskame lihtsalt vastu seina lumepalle. Võttis aega enne kui  Nurmenukud õppisid lumepalli patsutamise käe vahel ära.

 112 teavituskampaania fotokonkursile saatsime laste lumepallidest
 veeretatud hiigelnumbrist pildi, mis jäi lasteaia murule pikemaks ajaks kuna tuli külm ja jäätas hädaabinumbri. Ehk oli meie numbrit lennukitestki näha, mis pidevalt üle lasteaia lendavad.

Liisi ja Elise lumememm peale kolmandat suuremat lund.

Kokku kirjutas õpetaja Kaia

ÕNNETUS EI HÜÜA TULLES!

 112 AITAB ALATI!
Veebruar on 112 teavituskuu. Nii kordasime meiegi lastega üle ohud, mis võivad ette tulla, arutasime, kuidas neid vältida  ja kuidas õnnetuste korral käituda.
Meisterdasime õues naeltest ja puutükkidest 112, värske lumi oli kui loodud 112 rohule veeretamiseks, mis jäi pikemaks ajaks õuealale kuna külm tuli peale. 



112 vajas paar päeva hiljem remonti



Lumest 112




Valmistasime rühmatuppa sebra ja autotee ning  õppisime viisakat liiklemist ja mängisime ka teisi liiklusmänge.

 17. veebruar käisime  lastega Nõmme tuletõrjes, kus meid võttis vastu päästja Silver.
Kingitused üle antud ja ühispilt tehtud asusime õppima päästja tööd.

Esimene ja oluline küsimuse esitas Kirke Brit "Kus on redelid?"

 Need asusid koos päästepaadiga katusel, mis meile koheselt ka ette näidati.

 

Edasi uurisime kõikvõimalike tange ja saagisid, millega puid langetatakase, autosid lõigatakse, uksi lahti murtakse jne. 

Lapsed said ka ise kõike katsuda, kui raske miski on.

Üks tähtsamaid töövahendeid päästjate töös on voolikud. ja neid on auto küljes palju. 

 

Igas mõõdus vooliku  otsa käivad  vastava suurusega püstoli sarnased otsad millega vett sihitakse.

Pästjad ei kustuta vaid tulekahju, vaid käivad ka veest päästmas ja selleks on neil päästevestid, lestad ja muud olulised vahendid.

"Kellel on kodus tulekustusti?" küsimuse peale loeti täpselt ette, kellel kus kodus tulekustuti asub. Päästjat rõõmustas kui ta kuulis, et enamus lastel on kodus ka suitsuandur.

Kõige enam ootasid lapsed tuletõrje autosse ronimist, mis ei olnud sugugi lihtne kuna astmed olid

penikoorma pikkused.

 Nüüd tegime katse, kui kiiresti saab tuletõrjuja autosse. Selleks läks päästja Silver üles puhkeruumi, tuli sealt alla mööda toru ja hakkas riietuma.Kõik kokku võttis 30 sekundit. Õnnetuse korral on iga minut tähtis ja päästeauto peab komandost väljuma 3 minuti jooksul.

Seejärel said lapsed proovida kui raske on päästjate varustus.

 

Mask ja õhuballoon on oluline tulle sisenemisel, kuna tuli hävitab hapniku.

Päästjad peavad ikka väga tugevad olema, sest nende töövahendid on päris rasked.

Ja jope on nii suur, et sinna sisse mahuvad meie kaks piigat.

 

Soojaandur on üks tähtsamaid aparaate päästjate töös. see näitab ära, kas pimedas, suitsuses ruumis on elusolendeid kuna ta reageerib soojale. Lapsed said ka ise näha kuidas eemal seisvad kaaslased aparaadis punased paistsid, eelkõige küll nende näod ja käed.
Lapsed said ise aparaadi abiga pimedast ruumist üles otsida õpetaja Rita.

Nägime ka veidi vanemaid tuletõrje autosid ja ATV ning päästepaati.

Saime piiluda ka päästjate puhkeruumidesse. Magamistuppa ja kööki, puhkeruumi.

 "Siit kapist lasevadki päästjad end mööda toru alla". Lapsed said piiluda kui kõrge see toru ülevalt välja paistab.

Allkorrusel asus saun ja jõusaal kus päästjad tugevaks saavadki.

 Poksikott kuluks meile lasteaedagi ära.

Peale und ootas lapsi lasteaias Kirke Brit´i isa toodud tuletõrje kiivrid, mis olid toredaks üllatuseks põnevale päevale!

Nii mõnigi poiss tahab nüüd saada tuletõrjujaks ja eks see olegi ju tuletõrje külastuse üks eesmärke, et teadvustada päästjate töö tähtsust.

Kirja pani õpetaja Kaia, pildistas õpetaja Rita