reede, 6. november 2015

ISAD JA MESILASED....

Isad ja mesilased.... kas neil on midagi ühist?

Seda üritasime lastega novembri esimesel nädalal teada saada.
Meie suureks rõõmuks on Hugo isa tegev mesinik ja oli nõus lasteaeda külla tulema, et  lastele mesilaste ja mesiniku maailma tutvustada.

Uskumatu aga meil ei tarvitsenud minna lastega küla peale, et mesitaru otsida.  Hugo isa Veiko tõi moodulitest mesitaru meile lausa tuppa.

 Lisaks mesinikule vajaminevad tööriistad. Hugo oli abiks ja näitas mida millegagi teha saab.
Saime teada,  et võrkmüts on üks oluline abivahend mesiniku töös ning, et tossumasinaga saab mesilasi rahustada.
 
 Harjaga lükatakse õrnalt mesilasi eemale.
Lapsed said maitsta taruvaiku, õietolmu, lutsida kärge, millest suhu jäi väike vahatükk ja  mis samuti mesilaste töövili. Veiko kinkis mett ja kärge ka  rühma, mida saame edaspidigi maiustada.
  


Nägime kärgesid, mis olid  juba mesilaste tööka tulemusena  magusat kanarbikumett täis.

 
Saime teada, et mesitarus on vaid üks ema ehk kuninganna, keda kaitsevad valvurid. On veel ammed, sest emamesilane toodab päevas tuhandeid mesilase algeid, kes algul on nagu väikesed ussid ehk vaglad ja hiljem nukkud. Töömesilased elavad kuningannast vähem, kuna lendavad päevas mitmeid kilomeetreid edasi-tagasi taru vahet ehk umbes 2-3 korda Harkujärve kirikuni ja tagasi.  Kõike seda ja enamgi saime tead lisaks Veiko jutule  mesilaste raamatust, mida terve nädala lõunajutuks lugesime. Hugo laenas lahkelt oma raamatut lugemiseks! Soovitan teistelegi, nii lihtsalt ja põnevalt on mesilaste elust ülevaade tehtud.
Lapsed meisterdasid kärje ja mesilase.



Palusime peredel tuua isast foto lasteaeda.  Lapsed on nii uhked kui saavad oma isast teistele rääkida ja pildil ennast ja isa näidata.    Seda selleks, et kui hakkame isasid maalima, siis lapsed näeksid, kas isadel on juuksed peas, vuntsid ees, prillid, mis värvi silmad jne. See väike asi kipub ununema. Jutte isadest jätkub meil kauemaks kui vaid üheks nädalaks, et kõik lapsed saaksid ära rääkida.



Fotod olid abiks ka  isade portreede maalimisel. Lapsed said fotolt üle kontrollida isa silma, juuste värvi, kas on habe või prillid jne.








Isad on töökad ja neil on palju tööriistu.


Iga laps leidis oma isale just õige nokamütsi mustri ja lõikas detailid välja, joonistas näo ja selgeks sai mõistatus "Siidikera, niidikera-7 auku sees". Lugesime peas olevad augud kokku ja nii oligi!











Kutsusime isad Energia Avastuskeskusesse isadepäeva tähistama. Seekord küpsetasid lapsed isadele peolauale  kakukesi. Poisid tegid juustukukli-, tüdrukud mooni-rosinakukli taigna. Integreeritud tegevus ja nii me arvutasime küpsetamistegevuse juures. Poisid  said tõsta 5 kulpi jahu, tüdrukud 3.



 
Saiataignajuures on väga oluline sõtkumine ja seda tuleb teha senikaua kui taigen käte küljest lahti tuleb.

 

Kui taigen oli ära kerkinud ja seda tegi ta hästi



võisime hakata kakukesi veeretama.
  
   
Juustukuklitega oli kerge aga magus taigen kippus vägisi käe külge jääma. Lapsed said teada, et selleks on abi jahust. Suur tänu Kaieri emale, kes eelmisel aastal tõi meile põlled, nii et riided pääsesid suuremast jahutolmust.

Peopäeval oli laste elevus suur, sest oodati isadega  ühise bussiga reisimist muuseumisse.




    
 Meile tehti maja tutvustus ja ees ootas Mesimummula prgramm, milleks olime terve nädala valmistunud. Kahjuks jäi programm nõrgaks.

 Kas siis laste elevuse või muuseumiõpetaja keelebarjääri tõttu, kuid  õnneks oli lastel avastamist ja jooksmist rohkem kui küll.
 Peale välgudemo  asusime isadega maiustama laste  kukleid. Kõrvale jõime meie lasteaia peenra peal kasvatatud piparmündi (lisatud oli ka  marjateed) teed ja kohvi.
  


 
Seejärel said  lapsed isadega alumisel korrusel vaadata, katsuda, proovida  erinevaid füüsikanähtusi.

 

Lõpetuseks kinkisid lapsed isadele oma tehtud kaardid "Risti-põiki läbi Eesti", mis on meie selle aasta eesmärk ja helkuri, sest õues lambiga katseid tehes märkasime, et paljudel isadel pole neid.
Lapsed valisid lõngad ja keerasid oma armastuse neisse. Õpetaja abiga sai käed-jalad  helkurpaela vahele triigitud. Lapsed valisid nina  ja silmad ning oligi helkurmehike valmis! Isa autodest rääkides selgus, et enamusel  on autod musta värvi. Õnneks kaardile autot värvides valisid lapsed ikka rõõmsamaid värve.



Taskulambi ja helkuritega  katseid tegime ka pimedas ruumis. Lapsed pidid pimedas kokku lugema sõna ja arvutama palju helkureid erinevates tähtedes on.



Tuleb välja, et isad on sama töökad kui mesilased ja hoiavad oma mesilasema ning kaitsevad kodu ja hoolitsevad oma järglaste eest! Nii, et sarnasus isade ja mesilaste vahel on olemas! Üks erinevus õnneks on- nad ei jää talvepuhkusele nagu mesilased!

Kirja pani õpetaja Kaia, küpsetamisel aitas pildistada õetaja-abi Sirje






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar