KATSETADES AVASTAME MAAILMA

Kolmapäev on meil KATSEPÄEV, see sobib hästi nädalaplaanis märgitud arvutamise/võrdlemisega.
Õpime numbreid, geomeetrilisi kujundeid,  pikkust-kaalu  ja seda  läbi mängude ja katsetamise.

Loendamist  ja mõiste „pool“ õppisime õuntega katseid tehes. Kahe lapse vahel poolitasime õuna, samas ka võrdlesime, et kui vaid tükike õunast lõigata, kas siis on mõlemal võrdne osa. Risti läbi lõigatud õunal tuli kokku lugeda seemned ja need töölehel ära värvida. Looduse vingerpussina sattus mitu õuna ilma seemneteta ja  lapsed said tead, et kui pole seemneid, ei tule ka uut õunapuud.

   

Kerge -raske mõiste sai selgeks vannis katseid tehes.  Töölehel välja pakutud esemed said ükshaaval  vette asetatud ja nii sai selgeks, mis upub või ujub. Kodus proovimiseks jäi õun ja sibul, kuna viimast rühmas polnud ja õun oli väga „soss“, seega otsustasime katset korrata värske õunaga.  Hugo proovis kodus järgi ja ütles, et nii õun kui sibul ujuvad. Lastel jagus veega katsetamise huvi mitmeks päevaks, päris palju rühmas olevaid  asju sai läbi vees ära  proovitud.

Katsepäev „TEEME VANAST PABERIST UUT“ sai alguse päev varem, kui nobedad Kadrisandid oma näpuosavust proovisid ja valget paberit tükikesteks rebisid. Kadrid näitasid oma nutikust ja  ladusid paberitükkidest  oma esinimetähe. 

 

 

Alles seejärel panime paberitükid kaussi ja vee peale, et näha, mis juhtub paberiga vees. 

Kolmapäevane katsepäev algas hommikuringis, kus lapsed said teada, et hetkel Raplamaal rännates oleme jõudnud Kohilasse, kus asub  üks vanemaid paberivabrikuid. Kõik meie joonistuspaberid ja vihikud tulid kunagi sealt.

  Seejärel mängisime mängu geomeetriliste kujunditega, et kinnistada mõistet- ristkülik. Iga laps valis põrandalt   teiste kujundite seast ühe ristküliku kujulise paberitüki, mis kõik olid erinevast paberist. Lapsed pidid kirjeldama paberi omadusi (sile, krobe, paks, õhuke). Lapsed pakkusid välja kelle paber kõige paremini vees sulab, seejärel panid nad paberid vette, et mõne tunni pärast tulemust võrrelda.  Selgus, et läikiv kommipaber ei lagune isegi mitte saumikseriga purustades.

Kui paber oli saumikseriga pudiks tehtud, alustasime uue paberi valmistamist. Tegime seda väikese teesõelaga, millest tulid vahvad ümarad vormid, millest tegime hiljem lumepallid rühmaseinale ja lumeinglid aknale.

 

 



 

 Kuna lapsed olid sel päeval unised ja pahurad, ergutasime ennast mõnusa massaaziga , näpuga üksteise seljale joonistades. Tegime seda  lõbusa geomeetrilise jutu saatel. Massaaz ergutas ja tegi meeled rõõsaks!

Katsepäeva oleme sidunud ka õuesõppega ja harjutanud meeskonnatööd. Jagasime lapsed värviliste korkide abil meeskondadeks ning seejärel tuli orienteerumise käigus  vastavalt oma värvi-numbri järgi  õuealalt kaart leida  ja see oma rühmaga kokku pildiks laduda.    Selgemaks said puude nimetused, mida kinnistas ka õuealal vaadeldud puud ja vastavad mängud. 

   

 Toas õpitud  M tähte harjutasime ka õues. lapsed pidid ladusima M  õues leiduvast looduslikust materjalist. 

 Lapsed olid väga loomingulised! Tähti tehti kividest, kastanimunadest, klotsidest, liivast. Lapsed said teada et ka ilma mänguasjadeta saab mängida! Loodus ise on üks suur varanduselaegas!

 

 

Õues saab katsetada, kuidas olla meistrimees! Meie uhked arhitektid-ehitajad!

 

 

Hiirehernestega võidu lossi ehitamas. Kõik olid nii tuhinas, et labidad vaid välkusid.

 

Katsetades ja meisterdades väljendub laste loomingulisus. Reedene lauateater, kus iga laps lõikas ruumilise lava, leidis ajakirjadest pildid ja mõtles jutu juurde. Väga lahedad tööd!!! Ja igaüks nii oma nägu!

Nii me kasvame!
Kirja pani õpetaja Kaia Beres