Veebruaris
arutasime lastega teemal KODU, SÕBRAD,
ISAMAA ja kuidas kõike seda hoida.
Tuletõrjes käik ja sellekohane õpe lasteaias tuletas lastele meelde, et tikud
pole mängimiseks. Õppisime kasutama 112 numbrit, et teada millal sinna helistada ja mida siis
öelda, et abi sinuni jõuaks.
Kuna paljud
lapsed elavad lasteaia ümbruses ja meil oli plaanis seinale väike Alasniidu
küla tekitada, käisime lastega jalutamas ja uurisime, mis number on tema majal,
mis värvi on kodumaja ja selle katus jne.
Sõbrapäeval
korraldasime rühmas PUNASE PÄEVA kus iga laps pidi selga panema midagi punast ning peolaualgi oli vaid punane toit, mida peale tantsu ja mängu väikesed
peolised mõnuga nautisid. Koridori seinu kaunistasid pildid sõpradest ja
jutukesed sellest milline kellegi sõber on.
Tuli välja, et tõeline sõber on see, kes sind ei hammusta. Kuldsed
sõnad!
Meie armsa
Eestimaa sünnipäeva tähistasime saalis. Peo juhatas sisse hümn, lapsed said
teada, et see on meie kodumaa kõige tähtsam laul ja sel ajal seistakse
püsti. Sel tähtsal päeval oli saalis heisatud ka meie lasteaia lipp, mis sel aastal valmis. Edasi läks pidu rõõmsaks- õpetaja
Renate rääkis rahvariietest, kodumaast, õpetas meile vahva Sabatantsu ja
mängisime kõik koos erinevaid tantsumänge.
Pidu lõppes magusa kommiga, mis oli eesti lipu värvides. Sünnipäev peab ikka lõbus ja magus olema!
Et peomeeleolu ka tuppa tuua, selleks
meisterdasid ja joonistasid lapsed Pikk Hermann torni, eesti lippu ja
suitsupääsukest.
Iga laps viis peopäevaks
koju ka enda meisterdatud rahvuslille-rukilille. Kes on meie president,
milline on lipp ja meie rahvariided seda jäävad lastele igapäevaselt meenutama kodumaa nurk
rühmaruumis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar