pühapäev, 25. juuni 2017

HÜVASTI KAISUKARU, HÜVASTI!

Pean tunnistama, et seda viimast peatükki siia blogisse kirjutades on mu silm märg, sest alles nüüd on minuni jõudnud teadmine, et paljusid väikeseid sõpru ei näe ma enam kunagi või vähemalt pikka aega. Kogu oma võlude ja valudega kasvasid nad mu südamesse!


              Siin mõned üksikud pildid lõpupeost,  mis tänu vanematele minuni jõudsid. Nii nagu peole omane, ise sel tähtsal päeval pilte ei klõpsinud. Nii ongi siin blogis jõulupidudest, emade- ja isadepäevapidudest jms vaid üksikud pildikesed.

Meie peo eeskava oli pikk, sest kõike mida oskasime, tuli ette kanda. Kõik, kes meid aitasid, tuli ära tänada ja kõik keda armastasime, ära kallistada



       Marise kandlelapsed näitasid oma pillioskust. Tean, et nii mõnegi lapse unistus on saada endale  päris oma kannel.




Mõmmi, kes meie pidu juhtis tegi nalja..... 



........ja saatis aabitsapatsuga lapsed kooli.


Peale lasteaia lõputunnistuse, kingituse,  koolivalmiduskaardi, oli laste kingikotis Kumu kunstimapp, mis sisaldas terve aasta kunstitundide kokkuvõtteid ja kunstitöid.  Eriti oluline oli mapi vahel olev tunnistus, mis tõendas, et selle omanik on pädev giid oma sõpradele ja perele Kumu Kunstimuuseumis. Mapi kaunistasid lapsed oma fantaasia joonistega, mis olid omaette kunstiteosed.





Siin meie vahva seltskond!


Peale pidulikku osa ootas lapsi omanimeline tordilõik õues.


Kui tort söödud, lasti lendu  üle kahekümne  imelise õhupalli.

 


Õnnehüpped!





Tort söödud, õhupallid lendu lastud, asusime uhke rongkäiguga Oskar Lukase koduaia poole. kus ootas lapsi hiigelsuur batuut ja uhke pidulaud.


Isad kõndisid loosungiga kõige ees ja meie lapsed peredega rõõmsalt nende järel.


                     HÜVASTI, KAISUKARU!
                     EI, HOOPIS NÄGEMIST!
                     KÜLLAP SAAD ISEGI ARU:
                     MINUL ON TEGEMIST!
                     AEGA ON VÄGA VÄHE,
                     TIHE ON TUNNIPLAAN:
                     IGA PÄEV UUE TÄHE
                     KENASTI PÄHE SAAN.


                     JUSTNAGU ÕHTUL TAEVAS,
                     PEA ON MUL TÄHTI TÄIS…
                     AGA KUI KOOLIVAEVAST
                     LAHTI KORD SAAN, EKS NÄIS -
                     KUI HAKKAN PENSIONÄRIKS,
                     PÄÄSEN EHK TÄHTEDEST PRIIKS.
                     SIIS MA SU KÕRVA EI NÄRIKS,
                     LIIVAKASTI EI VIIKS…
                         /L. TUNGAL /



HEAD KOOLITEED, MU ARMSAD NURMENUKUD!

Kaia




SÜNNIPÄEV ON TORE PÄEV, SEDA EI JUHTU IGA PÄEV.....




 Nurmenukud on päikeselapsed, kuna enamusel on kevadel või suvel sünnipäev. Juunis on meil lausa  seitsmel lapsel, lisaks kahel õpetajal sünnipäev.

Kirke Brit tähistas oma maikuu sünnipäev sõpradega mängutoas aga soovis kostitada sõpru lasteaias. Kuna ilm oli ilus, katsime sünnipäevalaua terassile.




Enne kui maiustama hakkasime, soovis Kirke öelda oma sünnipäevasoovi:"Ma soovin, et keegi ei teeks täna kellegile haiget ega oleks kuri", midagi muud ei oleks osanud ka oodata, sest Kirke on tuntud oma ülima empaatia ja sõbralikuse tõttu.


                                              Küll maitses maius õues hea!







6.juunil kutsusin lapsed taas enda aeda Nõmmele, et koos pikniku pidada ja mängida.

Lapsi ootas ees vahukommi-maasika maiused, muffinid, viineripirukad ja kodune mahl.

Lapsed said toas ringi  uudistada ja mängida enne kui õue läksime.





Alguses oli võrkkiigele lausa järjekord aga see vaibus peagi, sest aias jagus tegevust kõigile. 



Ronilas sai kiikuda erinevatel kiikudel, turnida ja trikke teha turnimistorul.



                                                     Aiamajaski oli piisavalt uudistamist.



Peagi sai piknikutekk kaetud ja sõbrad "lauda" kutsutud. 



Enne kui sööma hakkasime, võtsime lastega käest kinni. Tänasin lapsi  nende aastate eest ja palusin neil meeles pidada, et me oleme üks pere, et kõik hoiaksid teineteist ja oma lähedasi, ka siis kui kooli lähevad ning kui me teed lahku lähevad.






Kõige populaarsem koht oli taas kelder, paljud tahtsid seda veelkord uudistada. Lubasin lastel keldris kisada nii palju kui nad tahavad aga välja jõudes pidid taas rahulikult rääkima.


Nii, nii. Milleks siis keldrit vaja on? 


 



Trikke tehti nii, et metalltoru näitas paindumise märke.


                                                          Vahepeal sai pingil puhatud.......



                                                                      ...või siis võrkkiigel.





Kui kõhud täis ja  piisavalt mängitud ning turnitud, jagasin  igale lapsele erinevat värvi paberlennukid. Palusin neil lennukile kirjutada oma nimi ja soov suveks.





                                "Sõpru ja päikest ja lõbu". Kirjavigu me vaadanud, oluline oli mõte!






Kui lennukid valmis, seisime ühele joonele ja lennutasime, vaatasime kelle unistused kaugemale lendavad. 


Mõni lennuk rammis lausa maad.



Tagasi otsustasime sõita rongiga, sest olime lastele lubanud, et seda me kunagi teeme. Sõitsime Balti jaama ja sealt edasi bussidega lasteaeda.

  

Lasteaias ootas mind tõeline üllatus-TOOL JA KROON! Kui laul lauldud, soovisid lapsed mind üles tõsta.  Leidsime põneva seose, minu 43 aastat teeks arvutusega  4+3 kokku 7 , sama vanusega on enamus meie lapsi. Ohhooo, nõudis vaeva, et toolile jääda, eks oma jalajõud oli ka veidi mängus aga nalja sai!


Minu toredat sünnipäeva jäi meenutama lillemeri ja magus laud. Tunnen, et olen hoitud! Mälestuseks nurmenukkudelt sai loodud väike nurk aias. Aitäh, mu armsad pered!





Kairi sünnipäeva tähistasime 16. juuni. Lapsed laulsid ja ütlesid oma ilusad soovid, peale seda maiustasime jäätise ja murelitega.




Minu päris, päris viimane päev oma armsate nurmekatega!


Kahjuks ei ole mul suviste laste sünnipäevadest pilte aga meie, nurmenukkude, peas on need olemas.
Palju õnne, päikeselapsed!

Loo pani kirja õpetaja Kaia Beres