Minu esimeses kirjas oli sõna EMA.....

MINU ESIMESES KIRJAS OLI SÕNA EMA....

Maikuu esimene nädal oli otsast otsani  pühendatud emadele.  Lapsed rääkisid oma emadest, kui ilusad ja tublid nad on. Saime teada, et kõik lapsed mängivad oma emadega ja emad oskavad imehästi „pannikaid“  teha ja eriti hästi oskavad emad suppi keeta. Kogu see ilu väljendus laste joonistustes, mis illustreerisid laste intervjuusid! Pikad kallikäed ja kaunid kleidid.  
Portreemaalid guassiga sobiks vabalt näitusesaali. Tühja sellest, et mõnel emmel juukseid nappis või silmad nöpsud tulid, hing oli igatahes piltidel sees, mida tõestasid ka laste ütlused  emast pildi all.

Kingituseks valmistasime emadele kevadlillede vaasi. Lapsed mudisid plasteliini väikesele purgile ja õpetaja abiga sai kireva pabernööriga vaasike kaunistatud.
 Kuid, et emad teaks milleks see kingitus mõeldud on, käisime lastega pargis lilli korjamas, et need peopäeval vaasi pista. 
 Lõbus  ja seikluslik oli  meie matk pargini. Pidime osavalt manööverdama, et poristest lompidest mööda saada, see nõudis mõneltki mehepojalt täit keskendumist.


 Enne Võlumetsa sisenemist kallistasime oma tuttavat puud ja soovisime talle kaunist kevadet. Üritasime kuulata ka kas kuuleme puuhaldja Pinni häält puu seest ja nii mõnigi seda  kuulis. 


Võidujooks läbi Võlumetsa täitis meie kopsud värske kevadlõhnaga ja 
andis särtsu hinge.




  Pargis ootas meid ees lillemeri, mis lausa ootas korjamist.

Peod  lilli täis, 


läksime ja lehvitasime Väikese maja õpetajatele ja lastele  ning suundusime parki ronima, mis on meie laste lemmiktegevus.








 Enne pargist väljumist sulgesime veel hetkeks simad,  kallistasime  ennast  ja kuulasime vaikust.  Saime aru, et vaikus polegi vaikne, kuulsime lennukimüra, linnulaulu, automüra, sahinat jne.

Peopäeval  7.mail valmistasime lastega kaks kringlit. Poisid tegid pähkli-ja rosinakringli,

 




 

 tüdrukud sokolaadi-halvakringli. 










Meie väikesed Nurmenukud on tõelised kokad, igaüks oleks  valmis  ise kringli valmis tegema aga kahjuks oli meil toorainet vaid rühmatöö jaoks.

Ja oligi see tähtis õhtu katte jõudnud. Rivistasime end lastega tahatuppa rivi, palusime emmed istuma ja vaatama ning  esitasime neile  väikese eeskava. Peotunnet aitasid luua säraküünlad  kringlitel, mis lapsed päris ahhetama pani. 
Seejärel palusime   emad teise tuppa, et  ühiselt meisterdada endale mälestus sellest päevast. Olime  külla kutsunud meisterdamistoa „Õrreke“, kes  juhendas siidimaali maalimist. 


Väikesed näpud koos ema abi ja nõuannetega toimetasid usinalt  ja tulemus oli väga, väga  ilus!

Peale meisterdamist aga oli võimalus kõigil kostitada end kringli, kohvi või tee ja morsiga.


 Peosööki sai nautida pikniku vormis põrandal ja kapi ääre peal.

Laste uhkus oma emade üle ja rõõm nendega koos õhtu veeta oli suur!