JÕUA,JÕUA JÕULUKENE....

Esimesel jõulukuu nädalal süütasime küünla ja soovisime tuppa jõulurahu, rääkisime vaikusest  ja jõulutundest.
Alustasime jõulukaunistuste meisterdamise ja jõulukava õppimisega. 

Igatsus kuusepuu järele pani meid juba kuu alguses  kuuski meisterdama, joonistama ja kleepima.

Proovitööna valmisid põdrasamblast ja PVA-st  kuuseehted Simona ja Adeele-Liisa käe all.

Nii nad meie koridori kaunistavad.

 

meisterdamine kogus nii hoogu, et jätkus põrandalgi

Küünladki said aknale volditud, et jõuluvana näeks tulla, hiljem kuuseoksadki kaunistuseks kleebitud.

Aknad said sel aastal sellise talvemustri, sümboliseerides teekonda läbi Eesti. Kõik, mida teame on nii kirev nagu vanaema rahvariide seelik. Et  muster korduks, värvisid tüdrukud kordamööda vastavalt oma järjekorrale oma lemmikvärviga triibu aknale. 

 

Aknale said ka lumeinglid, mille lapsed valmistasid enda tehtud paberist.  Ise tehtud paberist said ka lumepallid rühma seinale. Kui teisipäeval lumeinglid aknale olime pannud, hakkas sadama paksu rahet. Tuleb uskuda imedesse!

Katsepäeval said lapsed õpetaja Rita käe all proovida erinevaid ahelreaktsiooni võtteid. Muinasjutupäeval  lugesin lastele Viljandimaa legendi seitsmest vennast, nende  korraga sisenemisel võttis maahaldjas kiriku oma põue ja sellest ajast alates on Viljandis järve ääres suur lohk. 

Laste meisterdatud kadrinukud sobisid hästi seitsmeks vennaks ja üles ehitatud ahelreaktsioon ilmestas juttu  nii elavalt, et lastel jäid lausa suud lahti. 

  

Lapsed proovisid ka ise  ahelreaktioonina reisi ümber Eesti teoks teha, mis oli  siiski päris raske katsumus.  Aga huvi on äratatud ja pusimist jagub edaspidisekski.

 Üks näide ümber Eesti reisist.

Jõuluetenduses oleva luuletuse põhjal valmisid Rita juhendamisel  kaunid luiged.

Kuna lastele meeldib väga haamriga naelu lüüa, siis ühendasime meeldiva kasulikuga ja tegime endale õue jõulupuu.

 

Kirja pani õpetaja Kaia Beres

MEENUTADES LEIVANÄDALAT

Alustasime leivanädalat vahvlite küpsetamisega. Lapsed olid kohe elevil, kui nägid laual küpsetusmaterjale- nisujahu, mune, võid, piima, suhkrut ja tahtsid olla abiks taigna valmistamisel. Jälgisime hoolega retsepti, kaalusime ja mõõtsime õiged kogused ning kõik said vispeldada ja segada tainast. Tulemuseks suurepärased koonusekujulised vahvlid. Küll me oleme ikka tublid küpsetajad

Vahvlid valmis! Ja nüüd sööma!

Kes soovis, kirjutas endale retsepti üles.

Kirja pani õpetaja Rita ja pildistas õpetaja-abi Sirje

NEED SANDID TULNUD KAUGELT MAALT....

Novembri alguses rääkisime hingedest, kes meie ümber on, meid kaitsevad ja Hingedepäeval koju külla tulevad. Et neil valgem ja helgem tulla oleks tegime kõrvitsast õuelaternad, süütasime toas küünlad..

              

.......ja tegime varjuteatrit.

 

Taaskord vaatasime  enda sisse ja rääkisime oma Hingelinnuga. Tegime tunnetevõrgu ja seda sikutades saime aru, kuidas me mõjutame üksteist.


  Lapsed rääkisid, mis neid rõõmustab ja kurvastab, seejärel kaunistasid  nad  paberist  Hingelinnu  eesti vanade  kaitsvate sümbolitega.

 Kui isadepäev mööda sai, hakkasime ootama mardisante. Esimesed mardisandid tulid päev varem ja nii hilja õhtul,et enamus lapsi oli juba kodus. Need vähesed piilusid aga kartlikult sante eemalt...

 

 Õigel Mardipäeval tulid sandid   Kuldkinga rühmast. Nende Mardiisa mängis uhkelt akordioni ja õpetas meie  lastele vana osavusmängu. Enne lahkumist viskasid mardid tuppa pereõnne, mille meie lapsed pesupulkadega kokku korjasid. Lugesime ja arvutasime kui palju õnne keegi kokku korjas.

                                                                 

 Seejärel läks suuremaks maskeraadiks, lapsed said end ise  tagatoas  olevate kostüümidega martideks kaunistada. Kokku sai toatäis naljakaid tegelasi, sest  kõik mis vähegi põrandal oli, sai selga pandud, nii et õpetaja   jäi  kostüümist päris ilma. Mängisime  vanu liikumismänge „Need sandid tulnud kaugelt maalt..“ ja „Mina olen rikas mees....“.

  

 

 

Lastele sanditamine väga meeldis ja nad tahtsid kadrijooksu  ka  ise minna tegema.

Kadripäeval oli tuba kauneid valgeid tüdrukuid täis, isegi  need kes algul kostüümist keeldusid, olid endale kostüümilaost midagi selga pannud. Karl Markuse  ja  Kirke Britiga tegime puuhalust Kadritite, kellele kadrisandid hambaraha koguvad.

 Kingituseks naabrirühma lastele  keerutasime lõngast tervisepaelad.

 Kordasime üle kadrikombed, jagasime osad- Kadrihani, määgijad, kella helistajad (kuna arvati, et lärm ajab pahad vaimud ära), mõistatuste ütlejad. Kõva määgimisega me Karukella rühma teele asusimegi.  Kuna kadrisandid on nobedad ja vanasti tehti taludes  palju näputööd, näitas Hugo peale eeskava oma heegeldustööd.  Lastele meeldis sanditamine nii, et järgmine aasta otsustasime juba mitmes rühmas käia.  

 

Rühmatoas näitasid  meie kadrisandid paberist tükke rebides ja tähti ladudes üles   osavust ja nutikust. 

Lõpetuseks  meisterdasid kõik riidest kadrinuku ja tegid talle kauni kadriseeliku, kasutades viltpliiatseid.

Novembri kuus õpetas Hugo meie lastele malet. Ta seletas eelkõige käike ja näitas strateegiat, seega väga hea õpetaja! 

  

Kadripäeva  lõpetas  Kadrilaat oma  üllatusterohke loterii, kohvikulaua ja meisterdustega.  Meie tegime väikeste Nurmenukkudega Kadrilaadale isadele tuttavad helkureid.  

  Naabrid Hiireherned tegid vahvaid jääküünlaid. Meie poisid aitasid neile toorainet teha, purustades vanu küünlajuppe. Ometi said poisid  midagi südamest puruks taguda ja selle eest veel tänukirja saada.

 

Paar päeva hiljem lasteaeda külastanud teater oli nagu kirss tordil, mis jäi meenutama meie sisukat novembrit.

Kirja pani õpetaja Kaia