Jääkuninganna muinasjutt

Sel aastal võtsime  väikeste Nurmenukkudega ette sõidu Jõulumaale. Tuhandete kilomeetrite asemel piirdusime küll meie naaberkülas asuva  Tabasalu Noortekeskuse Jõulukontoriga. Käinud väga erinevatel jõulumaadel ja kogenud selle ümber rohkem kommertsi kui soojust kadus igasugune eelarvamus kui olime sisenenud lastega Jääkuninganna lossi. See kuidas väikesed ruumid olid kujundatud suure töö ja kuluga ehtsaks Jääkuningriigiks ja Päkapikumaaks, pälvis imetlust. Kui vahvad näitlejad oma jõulumuinasjuttu esitasid muutusid ka meie kõige rahutumad krutskivennad hardunud publikuks. Nii ehedat mängu ja kujundust pole ma ammu näinud.
Olles vaadanud ära muinasjutu, kus lasti jõulud Jääkuninganna laekast välja, liikusime kahes erinevas grupis töötubadesse kui nii võib nimetada Jõuluvana kontorit. Jõuluvana, muhe ja vahva mees nokitses parajasti oma motoriseeritud soome kelgu kallal. Ta lasi lastelgi nende tehnilisi oskusi kelgu kallal proovida, mis poistele palju põnevust pakkus. Seejärel piilusime lastega salaukse vahelt sisse kuidas päkapikuküla toimetas. Kelk terve, kutsus Jõuluvana meid enda ümber ja rääkis toredat jõulujuttu, jagas komme, kuulas me laulu ja tasuks jagas piparkooke. Lastel oli võimalus Jõuluvanalt küsimusi küsida ja oma elust rääkida, Kuna lapsed olid oskuslikult gruppidesse jagatud jagus Jõuluvanal mahti kõiki kuulata.
Taadiga hüvasti jätnud, suundusime meisterdamistuppa kus kostümeeritud tegelased meid ees ootasid ja õpetasid jõulututte meisterdama. Ka mina õpetajana sain jälle ühe kavala oskuse võrra targemaks ja laste meisterdamisrõõm oli piiritu. Tund mõõdus märkamatult ja samas ei tundnud, et  kiirus oleks  taga olnud.
Ma tänan südamest Tabasalu Noortekeskuse töötajaid, kes selle ürituse korraldasid ja soovin teile toredaid ideid ja jaksu ka järgmistel aastatel toimetada, sest tahame Teid lastega kindlasti veel

külastada.