Jaanuaris-veebruaris lisasime õues olevale värvivaesusele toas veidi värvi. Läbi erinevate tegevuste ja katsete õppisid Nurmenukud, mis on põhivärvid ja kuidas tekivad segavärvid.
Esimese katse käigus selgus, mis on põhivärvused.
Iga laps valis endale viltpliiatsi, tegi sellega täpi majapidamispaberi ribale ja jälgis, kuidas vesi mõõda paberit täpini jõudis ning mis siis värviga juhtus. Põhivärvused- punane, kollane, sinine ei muutnud värvi, kuid teistes täppides võis näha erinevate värvide kombinatsioone. Eriti tore värvigamma tekkis musta ja lilla täpi segunemisel veega.
Vanaema kootud mütsile mustrit tehes pidid lapsed kasutama põhivärve ja neid omavahel segades mustrit maalima. Tekkisid pruun, oranz ja roheline värv.
Paaristööna segasid lapsed värve. Nii nägid nad töö käigus, mis värv tekkib kahe värvi segunemisel.
Seguvärvidest valmisid kuusepuule õuekaunistused.
Mis on virmalised? Seda uurisime internetist ja vaatasime seal kuvatud kauneid fotosid.
Nii kujutasid Nurmenukud virmalisi.
Vanaema käpikud ja tuttmüts said kaunistatud viltpliiatsite segamisel veega ja guassiga põhivärve segades.
E. Niit raamatus "Suur maarlitöö" ütleb kunstnik, et kui silm väsib värvidest, siis tuleb appi valge. Meiegi panime kõik värvid keerlema nii kiiresti, et silmapettena tekkis valge, selleks kasutasime CD plaate ja laste värvitud värvisektoreid.
Vurritamist jagus pikemaks ajaks, kelle käed nobedamad olid, selle ketas valgemaks muutus.
Meie tulevase multifilmi jaoks värvisid tüdrukud ühel õhtul "segavärvi peresid".
Katse lillega! Lisades lilleveele erinevaid värve, katsetasime kas lill muudab värvi. Esimesel korral guassi ja tindiga katse ei toiminud.
Järgmisel korral lisasime lilleveele punast toiduvärvi ja see muutis valge nelgi kaunilt roosakirjuks.
Värviteema lõpetasime "Värvilise sõbrapäeva hommikuga". Mängisime erinevaid värvimänge, tantsisime värvitantsu ja ladusime vanemate toodud puu-ja juurviljadest kauni söödava vikerkaare.
MÄRTSI alguses panime Nurmenukkudega pühademuru kasvama, eelnevalt laste värvitud paberpottidesse.
Lapsed jälgisid oma muru kasvamist, kastsid, lõikasid iga reede, et muru ikka pühadeks välja ei kasvaks. Lõigatud muru saatsime Andrei jänestele.
Pühadeks said murupotid endale näo pähe! Kauneid kevadpühi!
Ilmade soojenemisel uurisime lastega, kuidas tekkib pilv.
Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse.
Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatele tolmuosakestele ja tekivad pilved.
| KATSE 1: Kuidas tekib pilv? |
 1. Valame purgi põhja veidi tulist vett.
2. Asetame purgisuule külmkapist võetud jääkoti.
3. Purki tekib pilv, mida on parem jälgida pimedas ruumis taskulambivihu valguses.
Meie tegime seda päevavalguses ja nägime auru
Silmapete katse. Joonistades paberile kummalegi poolele ühte pidi lind, teisele poole tagurpidi puur ja kui seda
kiirelt nööride vahel vurritada, tundub nägu oleks lind puuris
|
Katse, kuidas joonlauda villase kindaga hõõrudes tekib elektrienergia, mis tõstab siidipaberits ussi pead meeldis lastele väga ja kõik proovisid madu taltsutada.
Igaaastane katse sibulaga,et näha kui oluline on päikesevalgus kõigele elavale. Panime ühe sibula aknalaua peale päikese kätte ja teise pimedasse karpi riiulisse kasvama.
Nädala möödudes oli muutus selline.
Kolme nädala pärast aga selline. Meie üllatuseks kasvas karbis olev sibul mitu korda suuremaks aga temas puudus roheline värv ning lehed olid hoopis teistsuguse struktuuri ja lõhnaga. See tegi nõutuks mind , õpetajat, kes oli väitnud, et päike on kasvamiseks nii, nii tähtis. Koolis õpitud klorofüll ja fotosüntees tundus liig keeruline lastele ümber jutustada ja nii otsisime taas internetist abi.
.....kõige tähtsam on rohelistes taimedes toimuv orgaanilise aine valmistamine ja sellega kaasnev hapniku tootmine ja eraldumine õhku......
Märtsi alguses lõpetasime üle kuu kestnud hambakalendri täitmise. Vestluste käigus selgus, et lapsed on hakanud palju hoolsamalt hambaid pesema.
Auhinnaks sai iga laps diplomi, "hädajuhuks" nätsupaki, kui hambahari või hammaste pesemine ununeb. Lisaks väikestele üllatustele sõime tere nädal peale igat toidukorda lõpetuseks ühe õunasektori, kuna rahvatarkus teab rääkida, et hädaolukorras aitab see hambaid puhastada, KUID EI ASENDA HAMBAPESU!
Naistepäeval otsustasime katset teha paberlilledega,
ehk jälgida kui kiiresti erinevad paberid vett endasse imavad. Eelnevalt arutasime erinevaid pabereid katsudes kui õhuke või paks mõni paber on. Katsudes pabereid olid laste arvamusi erinevad. Selgust andis paberite vaatlus läbi klaasi. Kui joonistatud kujund aknaklaasil oli näha, oli paber õhuke, kui mitte, siis paks.
Lillekatseks pidi iga laps valima ühe kokkumurtud kroonlehtega lille ja selle välja lõikama.
Välja lõigatud lill tuli pliiatsitega ära kaunistada...
....kroonlehed kokku murda ja asetada paberlilled veevanni. Põnev oli vaadata, kuidas lilled erineva kiirusega vees avanesid. Milline lill vajus põhja, mis üldse avaneda ei soovinud jne.
Vee kapillaarsuse selgitamiseks asetati eri sorti paberist lilled vette, et oma silmaga näha, missugune neist paremini vett imab. Selgus, et mida pehmem ja õhem paber, seda paremini ja kiiremini vesi sellesse imendub. Paks ja raske paber vajus aga kohe põhja.
Et õppimine põnevamaks teha, arvutasime matemaatika päeval legoklotsidega. Nii said selgeks ka mõisted kõrgem, lühem.
Pindpinevust ehk "prääksuv tops" tekitas katsepäeval lastel tõelist elevust. Kohane ütlus" Nalja peab saama, muidu ma ei mängi..." peab paika igas vauses.
Kuna meie esimesed sibulad sel aastal vindusid, välja arvatud "karbisibul", siis panime ühel hommikul poistega uued sibulad kasvama, seekord juba mulda. Ehk meeldib neile seal rohkem!
Meil on rühmas tavaks, et kui keegi käib reisil, siis ta võib soovi korral teistega oma reismuljeid jagada, pilte näidata, maiustusi pakkuda. Pildil räägib Mikk meile oma reisist.
Õpetaja-abi Erika tutvustas lastele oma hobi ja näitas kuidas valmivad rahvariidevööd.
Mis on veel toredam kui loomad lasteaias, et õppida nende eluolu, välimust ehedalt. Enne munapühi tõi Adeele-Liisa oma jänese lasteaeda. Saime teada, mida jänes sööb, kus ta magab, mida ta armastab. Selgus, et meil on tõelised loomasõbrad rühmas, raske oli näppe jänkust eemale saada.
Jänkuke lõi silmad särama igal lapsel!
Märtsi kuus said tänu õpeta-abi Erikale lapsed palju
iseseisvamaks. Nüüdsest tõstavad lapsed hommikuputru ja suppi endale ise. Nii mõnelgi hommikusel mittesööjal on isu paranenud ja putru tõstetakse lausa mitu korda juurde
NII ME ÕPIME!
Katseid viisid läbi õetajad Rita ja Kaia. Kirja pani Kaia
